Video

Illustreeriv materjal LK team

Kalakotka pesa elektriliini postil

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

Virumaal pesitsevad kalakotkad sellisesse kohta rajatud pesas ehk linnud on läinud kergema vastupanu teed ja pidanud ehitist turvaliseks ja kindlaks. Mis veel oluline, et kalarikka veekogu lähedal.

Meie looduses võib tänavu pesitseda kuni sadakond kalakotkaste paari ja kõrgepingeliinide postidele rajatud väheseid pesi on täheldatud juba aastaid.

Video LK team

Foto Arne Ader

Teder      Tetrao tetrix

Mai keskel hakkab igapäevane tedremängu kõrgaeg läbi saama ja pisitasa vaibuma.

Varahommikune mäng algab praegusel ajal juba paar tundi enne päikesetõusu, siis peetakse mängus umbes tunnine vahe, et võtta kusagil läheduses kehakinnitust, et siis uuesti mänguplatsile siirduda. Päeval kuked puhkavad ja toituvad, et õhtul enne päikese loojangut mänguplatsile siirduda, aga õhtune mäng on tunduvalt loium.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Video LK team

Suur-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Meie poolt sagedamini kohatav rähn, seda pea suvalises metsas, pargis või kalmistul. Väiksematele värvulistele teeb suur-kirjurähn pesitsemise ajal muret. Pesaröövel käitub häbematult ja võib vajadusel isegi pesaava suuremaks raiuda.

Fotod Arne Ader

Puukoristaja pesa ( www.loodusemees.ee )

Puukoristaja         Sitta europaea

Puukroistajad liiguvad talvisel ajal inimasutuse läheduses ja on tuttavad jälgijatele talilinnukaamera kaudu. Neid hallikassinise selja, musta silmatriibuga linde juba kellegagi segi ajada on keeruline.

Video LK team

Foto Arne Ader

Valgejänese toimetamised neljapäeval

Valgejänes       Lepus timidus

Võrdluseks halljänestele arutleme veidi väiksemate valgejäneste teemal, keda lagedatel kultuurmaastikel ei kohta.

Valgejäneste elupaigaks sobivad metsad, eelistatult kuuse alusmetsaga segametsad, aga ka soo- ning rabaservade metsad. Saartel ja Lääne-Eestis kadastikud.