Video

Pilt, video ja lugu Ahto Täpsi

Pesapojad

Hall-kärbsenäpp       Muscicapa striata

Teist aastat järjest on hall-kärbsenäpp pesitsemas vana kõrvalhoone seinal. Algas pesaehituse ja munemisega juuni lõpus ning seejärel haudumisega.

Nüüdseks pojad natuke üle nädala vanad, vanalinnud pidevalt kuskil kõrgemal kohal istumas ja kiirelt putukat napsamas.

VIDEO:

Veebikaamera pilt Anne, LK foorumist

Video salvestas Liz, LK foorumist

Sünnipäevalised

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Pea nädala eest said kurepojad omale nii rõngad jalga, kui raadiosaatja näol kerge „seljakoti“ selga. Linnumehed saavad rohkem selgust noorlindude liikumisest enne pesitsusaja saabumist.

Kõik toimingud viidi läbi korraga, et lindude pesaelu vähem häirida ning kõik möödus nö edukalt.

Täna said „meie“ kurepojad kahe kuuseks. Tänases linnuvaatlusloos kirjeldab oma pesakaamerate jälgimist Aivar Leito.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Loodusheli Veljo Runnel

Emaslind oli sõnajalgade vahel olevalt pesalt lahkunud…

Metskurvits        Scolopax rusticola

Metskurvitsatel pole mitte järelkurn , mis munetakse peale esimese pesitsemise ebaõnnestumist vaid neile on teine pesitsemine liigile omaselt suhteliselt tavapärane.

Isalinde on pesametsas kuulda, lennates õhtusel ajal oma „krooksumise“ saatel madalalt metsa kohal ja oodates emaslinnu vastust, et siis temakese juurde maanduda ning mängu alustada

Metskurvitsa mängulennul tekitatavad hääled: LINK

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kurepojad tuuakse tagasi pesasse

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Täna said kurepojad omale saatjad selga ja rõngad jalga. Urmas Sellis koos teiste linnumeestega võttis töö ette ja seda mitte pesas, vaid pesa all – toiming võttis aega. Päevasel ajal on vanalinnud toidujahil ja linnumeestel väiksem võimalus vanalindudele „vahele jääda“.

Nähtavad jalanumbrid on kurepoegadel 7163, 7161 ja 7162. DNA analüüsi annab kurepoegade sulgede analüüsimisel soolise vastuse.

Pildimaterjal Ahto Täpsi, www.metsaruum.ee

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Emasloomaga liiguvad tänavused noored loomad kuni järgmise aasta kevadise vanaloomade innaajani, noored talvituvad emakaru läheduses. Järgmisest kevadest alates peab iseseisvalt hakkama saama, suguküpsuseni jääb siis veel aega paar kolm aastat. Karud on pikaealised, kui midagi ei juhtu võib vanus küündida veerandsaja aastani.