Tekst, fotod ja video Tiit Hunt, www.rmk.ee
20. märtsil kell 12.28 algas astronoomiline kevad. Peatselt saabuva kevade hommik oli pilvitu ja külm, saabumise hetkel vilksatas päike veel aeg-ajalt pilve tagant ning tunni pärast sadas juba lund-lörtsi. Selline oli ilm pööripäeval Harjumaal.
Kodukakk Strix aluco
Kolmanda muna munes emaslind pesapakku pärast keskööd.
Koheselt peale muna munemist Klaara pesast välja ei lähe. Toitumisega paistab emaslinnul kõik korras olevat. Pesapaku põhjal näeme valgeid mune ümbritsemas räppetompe – need sisaldavad hiirekarvu, luid, hambaid, kõike mida lind seedida ei suuda. Räppetombud väljutatakse seedekulglast oksendamise teel.
Sokkude nahksed sarved on jõudnud pea täismõõtu kasvada.
Läinud nädala soojad jõudsid sulatada enamuse lumest. Valgeid lapikesi peitis veel vaid metsaalune. Metskitsekari hakkab lagunemise märke näitama. Kui videos näeme väikest osa talvisest karjast veel koos, kipuvad muul ajal sokupoisid juba eraldi liikuma. Kaks uhkete sarvedega vanemat sokku ja paar eelmise aasta possi, kelle päid saavad sel suvel ehtima esimesed väikesed pulgad.
Tekst, fotod ja video Tiit Hunt, www.rmk.ee
Heitliku hilistalvise ilma ja kevade vägikaikavedu kestab. Talv loobumisvõitu anda ei taha ja nii ongi enamus päevi veel üsna vähe kevade nägu.
Esimesed läbematud maailmarändurid, kes suurt kevadet oodata ei tihanud, on juba aegsasti naasnud.
Kiivitaja (Vanellus vanellus) on üks esimesi kevadekuulutajaid, tema rändeparvi võis näha juba märtsi alguses. Pikk maa tal tulla polegi, sest talvitumispaigad asuvad kodule üsna lähedal Kesk- ja Lääne-Euroopas.
Kirjutas ja video salvestas Mati Sepp
Kobras on osa Eestimaa loodusesest ja kopra jälgimiseks on parim aeg kevad. Just esimeste lahti sulanud kaldaveertega järvejää on heaks kohaks, et jälgida kobraste tegutsemist omas elemendis. Järvede äärsed elanikud on enamasti sunnitud tegutsema üsna väiksel maalapikesel sest järv katab ühtlaselt sulav jääkiht, kus veel päevasel ajal tegutsesid sikuskamehed.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
