Video

Salvestas LK team

Läbi tuleb käia kõik oma varasemad rajad

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Eks karude toitumistingimused on varakevadel loomadle raskemad. Otsitakse muidugi loomset toitu, seejuures ka raibet, käiakse jahimeeste metsloomade söötmiskohtadel, rabade servaaladelt annab jõhvikaid otsida.

Liiguvad ka emakarud oma aastavahetuse paikel sündinud poegadega.

Salvestas Liz, LK foorumist

Kaljukotka emaslind muneb oma tänavust esimest muna

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Eile kell 14:46 oli esimene muna pesas. Kas pühade ajal on oodata pesasse ka teist muna? Saame näha, sest üldjuhul munevad suured emaslinnud kolme kuni nelja päevase vahega ja täiskurnas on kaljukotkastel kas üks või kaks muna. Haudeaeg kestab umbes kuus nädalat ja nimetatu on üheks pikemaiks ajaks lindude seas üldse.

Salvestas LK team

Fotod Arne Ader

Jääkoskel        Mergus merganser

Jääkosklad jäävad meile pesitsema nii saartele, rannikule kui siseveekogudele ja umbes poolteist tuhat paari. Põhja poole siirduvaid läbirändajad kohtame veel aprilli teises pooles.

Jääkosklad on kalatoidulised sukelpardid kes saavad ka rannikust eemal sügavamas vees igati hakkama. Nende suuremat sorti sukeldujate keha on voolujooneline: isaslindude kaal küündib paari kiloni, emaslindudel jääb kuni pool kilo väiksemaks.

Salvestas LK team

Fotod Arne Ader

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Oravad toimetavad vastavalt toidu olemasolule ja ei asusta ainult kuusikuid, vaid saavad hästi hakkama ka segametsades, aga tänavu käbipõuda ei ole.

Oravatel kestab veel innaaeg ja nii võime märgata täiskasvanud emast saatmas paari aga vahel isegi mitut isaslooma, kes püüavad igati „temakese“ tähelepanu pälvida ja ka omavahel nagelema kipuvad. Lõpliku paarilise valiku langetab siiski õrnem sugupool.

Pulmaaja lõppedes siirduvad isaloomad tagasi oma elualadele ja sellega nende perelised tegevused lõppevad.

Foto Arne Ader

Video LK-team

Värbkakk ( loodusemees.ee )

Värbkakk        Glaucidium passerinum

Värbkakke võime kohata kõikjal nii mandril kui suursaartel, aga vaid seal, kus leidub vanemat metsa.

Meie pisem kakuline on selline, keda isegi rahvapäraselt öökulliks oleks raske nimetada. Pisikese aga ümara pea ja lühikese sabaga röövlindude sugupooled on kogu aasta sarnases sulerüüs: seljasulestik tumepruun, mis kaetud kollakasvalgete tähnidega ja kõhualune valkjas, kirjatud roostepruuni pikivöödistusega. Jalad sulised ja küünised tumepruunid.