Lugejakiri

Kirjutas ja ekraanitõmmised saatis Jüri v. Grauberg

Tänane hommik kotkapesas

Viimastel päevadel pole kotkad poegadele süüa toonud ja eks nälg ajendaski kaks päeva vanema kotkapoja täna (7. juulil) varahommikul kainismiaktile. Nüüd siis "töö" tehtud ja maakotkastel nagu kombeks ja ainult üks poeg pesas.

Muide, tapatööle mindi ikka rünnates selja tagant. Ohutum ja võiduvõimalus suurem. Ja ega see noorem ka kunagi vastu hakanud kui vanem teda kiusas või lausa nokkis.

Pildistas ja kirjeldas Dairi Kokman

Saime laupäeval, 06.02.2021 kell 12:46 lindude toidumaja juures üllatuskülalise nägemise osaliseks. Tegin Samsungi mobiiliga pilte, et siis linnuraamatust lapselapsed saaks määrata, kas põld- või koduvarblane, milline tihane jne.

Korraga kadusid kõik linnud ja kui aknast uuesti vaatasin, vaatasime värbkakuga tõtt. Suurest üllatusest, suutsin reageerida ja kohe pilte klõpsida. Teised rääkisid läbisegi, et kaku määramiseks on silmade ja sabaga pilti vaja, aga saba jäigi „aasta puu“ kadaka oksa taha.

Pilt pole kahjuks kvaliteetne, aga elamus missugune. Jagasime läbi Viberi lastega seda pilti ja päev oli kohe elevust täis....kuigi, värbkaku huvi oli tõenäoliselt meie aia ja metsa kohalikud ja hästi toidetud värvulised.
Kõik see juhtus Antslas.

Kirjutas ja pildistas Vicky Korju

Vana- ja noorlind õhtuvalguses

Valge-toonekurg      Ciconia ciconia

Lugesin Loodukalendrist et  võib saata oma lugu kodulähedal olevast loodusest.

Kolisin elama  Kärpla külla talumajja mis seisis tühjalt üle kuue aasta. Taluõuele kolis paari nädala möödudes valge toonekurg. Kui maja oli tühi, siis oli ka  tühi kõik need aastat ka kurepesa. Minu küsimus: miks vajavad toonekured, et majas või keegi pesa läheduses elaks?

Vaatlejaks oli Taimi

Fotod Arne Ader

Tait poegadega ( www.loodusemees.ee )

Pühapäeva ennelõunal 7. juulil märkasin rattaretkel Harku rabametsast tulles terviseraja ja Rabaveere tn vahel asuval veekogul (end. liivakarjäär) huvitavat musta punase nokaga veelindu, kes segajat märgates kohe kaldaäärsetesse veetaimedesse varjus, pojuke häälitses vahetpidamata keset vett veepinnal ujuvates taimelehtedes. Oli esimene kord sellel veekogul nii haruldast lindu märgata, kes raamatust üle vaadates osutus tiigikanaks. Tiigi kallastel käib sageli tihe seltsielu…

Kirjeldus ja pildid Irja ja Arvo Salumets

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

22.juunil nägime imelist pilti oma koduõuest välja sõites. Mõned meetrid meist eemal imetas kits poega. Kuna tuul oli meie poole, siis ei kuulnud loom meid. Jätsime auto seisma ja abikaasa tegi mõned pildid, mida tahaksime jagada.

Pildistatud Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas, Edru külas. Aeg 22.06.2018. umbes kell 15.00

Video saatis Villu Karjus

Toituvast vesipapist Pärnumaa kärestikulisel jõelõigul

Vesipapp      Cinclus cinclus

Jäävaba kärestikulisele jõelõigu läheduses, mõne vanema veskitammi alla sattudes peaks veepiiril toimuvat veidi tähelepanelikumalt jälgima.

Kui veab võib märgata vesipapi ehk jõeköstri tegutsemist: nii vanarahvas seda lindu kutsus. Pappi märgates, jää paigale sest tegu on suht inimpelgliku ning valvsa linnuga. Lähemale katsu linnule saada sukeldumiste ajal sest Sa tahad teda ju pildistada… Talvisel ajal kohtame tegutsemas pigem üksikut lindu, harva paari, kuid juba märtsikuus otsivad papid omale paarilisi…

Pildistas ja kirjutas Arne Kiin

Poolsaba sööb vilja

 

Leevike      Pyrrhula pyrrhula

Pildistas ja kirjutas Merike Puskar

Pildistatud 15. veebruaril Saaremaal, Kuressaares, täpsem asukoht Kudjape

Meil on esimesed kellukesed pistnud pead mullast välja, olgugi, et lund veel igal pool.

Uurisin tuttavate käest, kuidas Tallinnas lood, aga pole veel kellelgi kellukesi välja tulnud ka mitte päikesepoolsete majaseina ääres.

Vaatepilt valmistas palju rõõmu nii meile, kui sõpradele.

Ilmateenistuse lumeolude kaart:

Pildistas ja mõtiskles Kaisa Berg

Piltidel on 1,8 meetri pikkune mees. Statistiliselt loetakse metsaks maa-ala, kus kasvavad vähemalt 1,3 meetrised puud piisava tihedusega. Seega, piltidel on kujutatud meest metsas. Iseasi, kas mees ise samamoodi arvab. 

Tema arvab hoopis, et mets tähendab kohta, kus ta saab pea kuklasse ajada, et puulatvu vaadata, ning aeg-ajalt kükitada, et seeni või mustikaid korvi panna. Piltidel kujutatud paikades ei saa kumbagi veel niipea teha. Kuused, männid ja haavad kasvavad keskmiselt 25-40 meetri kõrguseks. Selle kõrguseni jõudmine võtab veel aega. 

Pildistas ja kirjutas Merike Hiibus Tiskrest, Haaberstist

Öömajaline

Rasvatihane     Parus major

Eile õhtul oli väljas kergelt tuisune ja 6 külmakraadi. Kontrollisin paar päeva tagasi koduaia pesakaste ja pidin rõõmuga nentima, et kõik kolm paistsid ka talvel lindude kasutuses olevat.

Ühe öömajalist sain segamata pildistada – kiire klõps telefoniga. Rasvatihane, kes muu.