Nahkhiirte loendused toimuvad suurtes talvituspaikades veebruari teisel poolel või märtsi alguses. Võrreldes tavaliste talvedega on põhja-nahkhiiri (pildil) tänavu koobastes vähem.
Foto: Rauno Kalda
Loendusi tuleks teha siis, kui on ära olnud talve kõige külmem periood, kuna siis tulevad koobastesse ka põhja-nahkhiired. Samas peaks loendus olema tehtud enne, kui pruun-suurkõrvad hakkavad välja minema.
Riiklikus seiremetoodikas on selle kohta midagi kirjas, kuid allakirjutanu meelest on seal mänguruumi laiemalt kui võiks soovida.
Ka tänavu veebruari lõpus tehti nahkhiireloendusi suuremates talvituspaikades, kuid arvud on veel kokku löömata. Loendused jätkuvad märtsi teisel nädalal Piusas.
Korduvalt on minult uuritud, kuidas tänavune ebaharilik soe talv nahkhiirtele mõjub, et kas nahkhiired hakkavad juba varakult koobastest välja tulema ja ringi lendama. Eks siin ole liigiti erinevusi. Suurkõrvad võivad tulla talvituspaikadest välja juba veebruaris, kui on olnud pikem sula ja ööd on suhteliselt soojad. Selle kohta on mul varasemaid vaatlusi Tartu Toomemäelt, kus kevadtalvel on lennanud suurkõrvad. See liik saab oma ülitäpse kajalokatsiooniga avastada ka paigal istuvaid putukaid. Ilmselt sellepärast tasubki suurkõrvadel praegusel aastaajal ringi lennata Toomel kiriku varemetes – midagi hamba alla ikka leiab.
Loendustel oli ka märgata, et põhja-nahkhiiri oli koobastes võrreldes tavalise talvega märgatavalt vähem. Küllap on suur osa neist jäänud sellistesse paikadesse, kus nad külmal talvel olla ei saaks: müüripraod varemetes, puuõõnsused, ehk isegi puuriidad. Sügisel igal juhul teatatakse tihti nahkhiirtest puuriitadest. Huvitav oleks nüüd teada, kas tänavu on puuriitadest leitud nahkhiiri ka jaanuaris-veebruaris?
Lauri Lutsar
