Närvilisel rasvatihasel on vähem poegi

Postitas Looduskalender - T, 26.11.2019 - 09.09
Autorid

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sisu

Inimeste erinevad iseloomud on meile mõistetavad – puutume ju iga päev oma kaaslastega kokku. Teades iseloomu, oskame ennustada, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Viimastel kümnenditel on teadlased üha enam pööranud tähelepanu ka loomade isiksusele.

Ilmselt olete täheldanud, et igal koeral, kassil või ükskõik, millisel lemmikloomal on oma iseloom. Ka vabas looduses elavate loomade isiksusuuringutest on tänaseks teada, et isiksus on otseselt seotud isendi käitumise ja tema kohasusega. Need tunnused võivad aidata mõista, miks ühed saavad teistest teatud keskkonnas paremini hakkama.

Lindude seas on ilmselt kõige põhjalikumalt uuritud isiksustunnuseid rasvatihasel (Parus major). Neisse uuringutesse on oma panuse andnud ka Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ornitoloogid – näiteks on uuritud isiksuse geneetilist tausta (loe siit). Nüüd aga selgus Kilingi-Nõmme metsade rasvatihaseid uurides, et emaslinnu käitumine mune haududes – sisisemine, mida võib tinglikult nimetada ka närvilisuseks – seostub otseselt tema sigimiseduga. Mune hauduva emaslinnu sisina ja tiibadega rapsimise täpne mõte ei ole teada, kuid arvata võib, et see on mõeldud pesaavale ilmunud kiskja ehmatamiseks. Selline käitumine võiks võimaldada linnul pesakastist pageda (loe siit), kuid kiskja hirmutamise hüpoteesi seab kahtluse alla tõik, et mitte kõik emased rasvatihased ei sisise; näiteks Kilingi-Nõmme asurkonnas sisisevad 62% emastest. Võibolla on sisisemine omane vaid teatud iseloomuga isenditele?

Neli aastat erineva käitumisega emaslindude sigimist jälgides selgus, et sisisemist võib tõepoolest pidada isiksustunnuseks. Katsete ajal käitus üks ja sama lind sarnaselt, nähes erinevatel aegadel pesaavale ilmunud rähnitopist – ta oli kas vaikselt pesas või hakkas sisisema. Ka mitmel järjestikusel aastal uuringusse sattunud linnud käitusid erinevatel aastatel sarnaselt. Erinevused ilmnesid aga hoopis lindude sigimisedus: algselt munesid sisisevad ja rahulikud emased sama palju mune ja ka nende munade koorumisedukus oli sarnane (93%), kuid rahulike emaste munadest sirgus lennuvõimeliseks oluliselt rohkem poegi (89% vs 82%).

Selle tulemuse valguses näib, et rahulikud emased on närvilistest selgelt edukamad. Siiski vajab edasiste uuringute käigus selgitamist, kuidas erinevalt käituvad linnud poegi toidavad ja milline on nende ellujäämus. Võimalik, et närvilised linnuvanemad ei suuda poegadele piisavalt süüa leida ja seetõttu langeb ka nende sigimisedukus. Samas ei ole välistatud, et nad pingutavad ühel pesitsusaastal vähem ja elavad seetõttu kauem ning elu lõpuks võib rahulike ning sisisevate lindude edukus olla sarnane.

Tilgar V, Koosa K (2019). Hissing females of great tits (Parus major) have lower breeding success than nonhissing individuals. Ethology 125: 949–956. https ://doi.org/10.1111/eth.12952

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.