Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sarnaselt inimesetele ei ole alkoholi tarbimine võõras ka lindudele – näiteks koduaias võib käärinud viljadest joobes ja kummaliselt käituvaid linde kohata sügisel. Teaduslikke ülevaateid on aga lindude alkoholilembuse kohta vaid kaheksa, mis ei ole kindlasti piisav järelduste tegemiseks.

Tuttpütiaasta teadusuudis

Lindude suremus on reeglina kõrgeim talvel, mil toitu napib. On teada, et paljude värvuliste talvine ellujäämus sõltub taimede seemnetest – madala viljakusega aastal võib seemnetoiduliste lindude suremus olla kaks korda suurem tavapärasest. Seepärast rändavad paljud linnud talve lähenedes lõunapoolsetele aladele, kus leidub rohkem süüa.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kahlajad pesitsevad tihti suurtel, raskesti ligipääsetavatel märgaladel, mistõttu on nende käekäigu kohta info saamine keeruline. Fennoskandia piirkonnas on logistilisi raskusi aastaid trotsitud ja pesitsevate lindude arvukuse kohta andmeid kogutud isegi siis, kui loendusraja alguspunkti jõudmiseks tuleb päeva jagu matkata või kasutada helikopterit. Nüüdseks on kolme riigi teadlased kõik seni kogutud andmed kokku võtnud ajakirjas Wader Study.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Galapagose saarestik inimasustati püsivalt 19. sajandi alguses ning alates sellest on linnastumine ja saartele toodud kassid kohaliku loomastiku käekäiku mõjutanud mitmel saarel. Preagu leidub kasse vähemalt neljal saarel, kus nad on ohuks elurikkusele. Edukamad liigid on suutnud uue kiskjaga kohaneda, õppides neid vältima või nende eest õigeaegselt põgenema; mõnedel saartel on sealsetele asukatele abikäe ulatanud aga inimene ning saartelt kassid hävitanud.

Saarestiku looduslikud kiskjad on sealsed maod ja galápagose viu (Buteo galapagoensis). On teada, et kiskja saabumine uude keskkonda võib tingida saakloomade käitumise kiire muutumise, kuid üllatavalt vähe on teada, kuidas muutub saaklooma käitumine kiskja taas kadumisel. Kas isendid muutuvad aja jooksul taas julgemaks?

Foto Arne Ader

Ronk ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta esimeses voorus seni toimunud määramisvõistluste peale kõige rohkem – kokku 227 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 195 ja edasijõudnute omadele 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 74 ja edasijõudnutest 2 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Eelmise aasta lõpus tutvustasid teadlased mudelit, mille abil on võimalik hinnata linnuliikide väljasuremise tõenäosust ning looduskaitse mõju sellele. Mudeli loomiseks kasutati kõigi teadaolevate linnuliikide Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku kategooriaid ning andmeid viimase 28 aasta jooksul toimunud muutustest.

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Salutihane ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja määramisvõistluse esimese vooru küsimuste vastuseid saab saata kuni 29. veebruari südaööni.

Määramisvõistluse info leiab siit: LINK

1. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sulestikku kohendades pistab lind sageli noka sabapiirkonna seljasulgedesse – seal asub päranipunääre, mille nõrega ta oma sulestikku võiab. Nääre on sulgede all peidus ja asub piirkonnas, mis on saanud nime just näärme asukoha järgi – päranipualal. Nääre on paremini arenenud veelindudel, kuna selle rasune nõre annab sulestikule veekindluse. Nõre kaitseb sulgi ka mitmete, lindudele sageli tülikate mikroorganismide eest, kes võivad sulgedele kinnitudes kahjustada sulgi. Näiteks bakter Bacillus licheniformis lagundab sulgi, kuid leidub ka haigusi põhjustavaid mikroobe; lisaks on sulgedel ka kinnitumata baktereid.

Tuttpütiaasta teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tuttpütid (Podiceps cristatus) pesitsevad kas üksikute paaridena või koloniaalselt nii järvedel kui ka merelahtedel. Tuttpütid pesitsevad näiteks Peterburi lähistel suures osas roostunud, kuid ka vaba veega Neeva lahe põhjakaldal enamasti üksikute paaridena, kuid roostikes koloniaalselt. Ka lagedal alal võivad tuttpütid kolooniates pesitseda, kuid seda vaid naerukajakate (Larus ridibundus) ja mustviireste (Chlidonias niger) lähistel. Kuna naerukajakad ja mustviired ründavad pesi ohustavaid röövloomi, saavad sellest kasu ka pütid. Samas ei ole teiste liikide pakutav kaitse ohutu, sest valveta jäänud pütipesi võivad rüüstata ka naerukajakad ise.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mornel, teise nimega roosterind-tüll (Charadrius morinellus), on tundraaladel ja alpiinses vööndis pesitsev kahlaja. Eestis kohatakse aastas vaid üksikuid linde.