Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Kiskjate eest hoidumiseks kasutavad loomad erinevaid mooduseid. Mõned tegutsevad ajal, mil kiskjaid on vähem liikvel, turvalisust suurendab ka liigikaaslastega kokku hoidmine. On liike, kes kasutavad n-ö vahimehi – need on kaaslased, kes ajal, mil teised toituvad või puhkavad, hoiavad ümbrusel silma peal ja annavad märku ohust või selle puudumisest.
Linnuvaatleja uudis
12. septembri hommikul plaanis looduse- ning fotohuviline, Väike-Maarja Gümnaasiumi keemia- ja geograafiaõpetaja Jaanus Uibu pildistada liblikaid Kiidjärve ümbruses, kuid jäi Tartus rongist maha. Et ilusat päeva mitte raisku lasta – hommik oli päikseline ja seega putukatele soodne –, suundus ta jalgrattaga Ilmatsallu. Ilm pöördus, tõusis tuul ja taevas läks pilve. Mõned putukad jäid siiski Jaanuse kaamera ette ja nii jõudis foto kiilist, kelle ta esmalt punasilm-liidrikuks (Erythromma najas) määras, ka Facebooki gruppi „Eestimaa kiilid“. Hiljuti märkas seda fotot Tartu Ülikooli loodusmuuseumi spetsialist ja Eesti kiilide määraja autor Mati Martin, kelle vilunud silm tabas, et tegu on Eestile uue, järjekorras 63.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Loomad kulutavad aktiivsest ajast 30–40% suuremal või vähemal määral ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna – on teada, et valvsam/kartlikum isend pageb teistest varem. Liigsel valvsusel/kartlikkusel on aga hind, sest aeg, mis kulub ümbruse jälgimisele, tuleb toitumisele või puhkamisele kuluva aja arvelt. On ka teada, et grupis tegutsedes isendi valvsus väheneb (ümbrust jälgib rohkem silmapaare) ning kasvab kogu grupi valvsus; sellega peaks aga suurenema iga üksiku isendi põgenemistõenäosus. Ometi napib hoolimata paljudest lindude põgenemiskäitumise uuringutest selle kohta tõendeid.
Linnuvaatleja teadusuudis, www
Kuigi õige lennusuuna leidmine on osaliselt talletunud lindude geenidesse, on orienteerumiseks olulised hulk tegureid nagu maamärgid, öine tähistaevas, Maa magnetväli ja teatud puhkudel ka lõhn. Tugev vastutuul ja erakordsed sajud sunnivad rändavaid linde lendama kas maapinnale lähemal või jääma paigale.
Linnuvaatleja teadusuudis, www
Üks silmatorkavamaid vaatepilte sügisel on sookurgede (Grus grus) ränne – kurgi on siis rohkem kui kevadel, sest parvedega on liitunud ka noorlinnud. 20. sajandi keskpaigaks vähenes sookurgede arvukus oluliselt ja liik kadus näiteks Suurbritanniast, Hollandist ja Taanist. Viimase poole sajandi jooksul on liigi levila läänesuunas taas laienenud, seda vaatamata tõigale, et sookured on territoriaalsed ja väga paigatruud – nende pesitsuspiirkond jääb samaks kogu eluks. Tänaseks pesitsevad sookured eelmainitud riikides taas, Euroopa asurkonna suurus kokku on umbes 600 000 isendit.
Linnuvaatleja
14. septembril vaadeldi ja pildistati Läänemaal Põõsaspea neemel siberi tõmmuvaerast (Melanitta stejnegeri). Kuigi ühte siberi tõmmuvaerast vaadeldi Põõsaspea neemel juba ka 6. septembril, ei õnnestunud siis detailseid fotosid saada: siberi tõmmuvaerast eristab Eestis elavast tõmmuvaerast (Melanitta fusca) noka kuju ja värvus ning silmataguse laigu suurus. Täpsemalt on siberi tõmmuvaera leidmisest kirjutatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt läbiviidava Põõsaspea rändeloenduse projekti kodulehel.
Linnuvaatleja teadusuudis, www
Isendi edukus sõltub suguvõimeliseks sirgunud järglaste arvust – mida rohkem neid on, seda suurema tõenäosusega levivad ja püsivad tema geenid. Paljud organismid saavad võimaluse sigida vaid kord elus, peale mida nad kas surevad loomulikku surma, langevad kiskja või patogeeni ohvriks. Võimaluse vaid korra sigida saavad ka umbes pooled suguküpseks sirgunud värvulistest, seega on iga sigimiskord hinnaline ning luhtumine tähendab suure tõenäosusega kadumist evolutsiooni areenilt.
Ilmselt on kõik aialinnuvaatlejad märganud, et käimas on vilgas lindude ränne. Sügisel on terve Eesti üks suur rändekoridor ja nii pole vahet, kas su aed asub linnas või maal. Peamine on hoopis õigel ajal õue minna – nii saab rändest kõige paremini osa.
Päikesetõusujärgsetel tundidel lendavad praegu edela- ja lõunasuunas peamiselt metskiurud ja võsaraadid, sekka ka metsvinte ja mitmeid teisi värvulisi. Kui õhk natuke rohkem soojeneb, siis lööb oma silk-solgutava laulu lahti väike-lehelind. Tema öise rändehüppe lõpetas hommiku saabumine ja nüüd on vaja hakata kriitiliseks kulunud energiavarusid taastama. Veel satub aeda viimaseid väike-põõsalindusid, kes reedavad oma põõsastes tegutsemise kõlava täksimisega.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Loomade suhtlemine helide abil on selgroogsete seas laialt levinud. Selle parimaks näiteks on linnud, sest nende laulu või muid häälitsusi võib kuulda igal ajal. Kuna heli levib ka pimedas, kaugele ning läbi või ümber takistuste, on selle kasutamisel mitmeid eeliseid. Kägu (Cuculus canorus) ei ole lindude seas just kõige osavam laulja ning võrreldes laululindudega kõlab tema lihtne hüüd „kuku“ inimkõrvale monotoonselt. Siiski eristab selle lihtsa häälitsuse järgi isane kägu naabrit võhivõõrast, kelle suhtes olla agressiivsem.
Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee
Viimastel päevadel on Eestis kohatud rekordiliselt palju meilt läbirändavaid punajalg-pistrikke. Vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasist.
Invasiooniaastatel kohatakse Eestis augustis kokku kümneid isendeid, näiteks 2010. aasta sügisel vaadeldi üle Eesti kokku kuni 100 punajalg-pistrikku. Sel aastal on viimaste päevadega kümne aasta tagune rekord aga juba ületatud ning näiteks ainuüksi Põõsaspea neemel vaadeldi eile, 29. augustil kokku 42 rändavat punajalg-pistrikku. Suuri salku on kohatud mujalgi.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
