Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste erinevad iseloomud on meile mõistetavad – puutume ju iga päev oma kaaslastega kokku. Teades iseloomu, oskame ennustada, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Viimastel kümnenditel on teadlased üha enam pööranud tähelepanu ka loomade isiksusele.

Ilmselt olete täheldanud, et igal koeral, kassil või ükskõik, millisel lemmikloomal on oma iseloom. Ka vabas looduses elavate loomade isiksusuuringutest on tänaseks teada, et isiksus on otseselt seotud isendi käitumise ja tema kohasusega. Need tunnused võivad aidata mõista, miks ühed saavad teistest teatud keskkonnas paremini hakkama.

Marko Mägi, Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut, linnuökoloogia teadur

Teadusuuringuid, mis sedastavad viimase kümne aasta jooksul intensiivistunud valgusreostuse mõju loomade elukäigule, leiab üha rohkem. Tehisvalgus mõjutab asulate, tööstushoonete või muu taristu läheduses elavate päevase eluviisiga loomade und, kuid mõnel juhul soodustab pesitsemist. Näiteks meelitavad tänavalambid ööliblikaid, neist toituvad päevase eluviisiga linnud võivad pikendada tavapärast toitumisaega öötundide arvelt; on ka teada, et öösiti ületavad rändavad linnud linnu kõrgemalt kui maapiirkondi (loe siit).

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

1. osa

Jaanuarikuu lõpupäevil potsatas minu postkasti kiri teadurilt Kevin Le Restilt Prantsusmaa rahvuslikust jahi ja eluslooduse asutusest (Office National de la Chasse et de la Faune Savage; ONCFS) küsimusega, kas temal koos kolleegidega oleks võimalus püüda Eestis septembri lõpus ja oktoobri algul ehk vahetult enne rände algust 15 metskurvitsat. Eesmärk oli paigaldada GPS-saatjad ja lindude rännet jälgida.

Metskurvitsa portree / Foto: Damien Coreau

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Öösel saaki jahtiv lind võiks jääda saagile märkamatuks, mistõttu peaks linnu sulestik olema tume. Tume sulestik on tõhusaks kaitsevärvuseks ka päevasel ajal, mil näiteks puhkavad kakud võivad ise kiskja saagiks langeda.

Loorkakkude (Tyto alba) seas, kes jahivad saaki valdavalt samuti öösel, on kahe erineva sulestikuga isendeid – heleda ja tumeda; heleda isendi alapool on peaaegu üleni valge, tumedad isendid on aga üleni punakaspruunid. Eesti kakkudest esineb värvusvariatsioon kodukakul (Strix aluco) – on nii tumeda kui ka ruske sulestikuga isendeid.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

Foto Arne Ader

Laulurästas ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 9. voorus oli 123 osalejat, kellest algajaid 99 ja edasijõudnuid 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 19 osalejat, edasijõudnute hulgas kõigile küsimustele õigesti vastanuid sel korral ei olnud. Enne viimast vooru juhivad algajate raskusastmes Ere Uibu 45 punktiga ning edasijõudnute raskusastmes Merike Hiibus 43 punktiga.  

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Foto Arne Ader

Sõtkad ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobri südaööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-algajad
edasijõudnud:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-edasijoudnud  

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suure ulatuse tõttu on kliimamuutused ohuks ökosüsteemide mitmekesisusele. Kuna liigi arvukuse hääbumist võib olla märgata keerulisem kui tõusu, leiab näiteid asurkondi soodsalt mõjutavatest kliimamuutustest märksa rohkem. Paraku võib tegelikkus olla vastupidine, sest liigi arvukust mõjutav tegur võib avalduda alles aastate pärast ning vahepealsel ajal liik elada väljasuremisvõlas – selliseid muutuseid ei ole lühiajaliste uuringutega aga võimalik näha. Hetkel on tehtud vaid üksikuid sellele ebakõlale tähelepanu juhtivaid uuringuid, samuti ei ole veel piisavalt suureskaalalistele ökoloogilistele muutustele keskenduvaid uuringuid.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnud rändavad eelkõige vajadusest endale soodne nokaesine tagada. Kuna selleks tuleb ringi liikuda, on mõistlik külmade saabudes põhjapoolsetelt aladelt suunduda lõunasse ja vastupidi. Viimaste kümnendite kiirete keskkonnamuutuste taustal on aga üha sagedamini täheldatud, et lindude rändekäitumine on muutunud – mitmete liikide rändele asumise aeg on oluliselt muutunud, läbitavad vahemaad on kas vähenenud või ränne sootuks ära jäänud (üks näide siin); mõned linnuliigid on aga senist pesitsusala oluliselt laiendanud ning jäänud pesitsema talvitamisaladele.

Linnuvaatleja uudis

Goughi saar Atlandi ookeani lõunaosas on üks tähtsamaid merelindude pesitsusalasid. Saar pakub kodu enam kui kümnele miljonile linnule 24 liigist, kellest mitmed on ohustatud.

Kuigi Goughi saar on raskesti ligipääsetav, jõudsid 19. sajandil sinna koos hülgeküttidega hiired. Looduslike vaenlasteta paljunesid nad jõudsalt ning õppisid toituma saarel pesitsevate lindude poegadest. Hiljutine uuring näitas, et igal aastal hukkub hiirte tõttu kaks miljonit muna ja tibu.