Linnuvaatleja

Määramisvõistluse 8. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 7. voorus oli 138 osalejat, kellest algajaid 111 ja edasijõudnuid 27. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 44 ja edasijõudnutest 8 osalejat.

Seitsmenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Hiireviu ja herilaseviu ( www.looduemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. augusti südaööni.
http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Soodsates oludes kasvab liigi asurkond kiiresti. See sunnib neid hõivama uusi alasid, millel elavad reeglina mitmed teised liigid, kelle elukeskkond võib uue liigi saabudes oluliselt muutuda.

Enim muudavad oma elukeskkonda inimesed, neile järgnevad koprad, kuid muutusi põhjustab ka Põhja-Ameerikas kasvav lumehanede (Anser caerulescens) ja väike-lumehanede (Anser rossii) arvukus – hanede (ja ka eskimo lagle (Branta hutchinsii)) arvukuse kasvust tingitud suurenenud toiduvajaduse tagamiseks hõivavad linnud järjest uusi rohumaid.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi illegaalset loomakaubandust piiravad rahvusvahelised seadused, sealhulgas CITES-i konventsioon, on seda keeruline takistada. Näiteks on konfiskeeritud loomade või nende saaduste põhjal keeruline öelda, millise riigi millisest piirkonnast need pärinevad, kuid see teave oleks oluline illegaalse tegevuse peatamiseks.

Hallpapagoi on hinnatud lemmiklind. / foto: DaveFlker, Flickr.com

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Põllupidamise algusaegadest oleme sunnitud jagama saaki sellest osa saada soovivate kahjuritega nii seente, limuste, putukate, imetajate kui ka lindude seast. Linnud on neist ühed silmatorkavamad, sest erinevalt teistest on nende põllule saabumine ja lahkumine (sageli suurte parvedena) kergesti jälgitav. Lindude tõrjumine põldudelt on kulukas ja aeganõudev.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnud võivad levitada taimi (ja ka seeni) eneseteadmata, kuid taimede ning lindude vahel on miljonite aastate jooksul kujunenud mõlemale osapoolele kasulikud suhted – lindudele on oluliseks toiduks taimede viljad, mille seemneid nad omakorda levitavad. Seega peaks taim lindude tähelepanu pälvimiseks kasvatama võimalikult palju suuri ja silmatorkavaid vilju – mida rohkem linde vilju sööb, seda rohkem taim seemneid levitab.

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 6. voorus oli 147 osalejat, kellest algajaid 115 ja edasijõudnuid 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 ja edasijõudnutest 11 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Kõikide osalejate vahel välja loositud Eesti Loodusmuuseumi perepääsme võitis Geteli Hanni, Tartu ülikooli loodusmuuseumiperepileti Saara Tagen ning Linnuvaatleja koti Helen Õunap.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kliima soojenedes on mitmed liigid levinud põhjapoolsetele aladele. Mesilasenäpi (Merops apiaster) levimist põhjasuunas piiras seni juulikuine 21 °C samatemperatuurijoon (mis on mõjutanud nende põhiliste saakobjektide putukate rohkust), kuid kuna viimatinimetatu on samuti nihkunud, on viimastel kümnenditel liik Kesk-Euroopas levinud (või taaslevinud) aladele 47-st laiuskaraadist põhjas – seda tõenäoliselt just soojenenud kliima ja muutunud põllumajanduse tõttu. Kuigi Eesti Ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjoni andmetel on ka Eestis viimasel kümnel aastal mesilasenäppe varasemast sagedamini nähtud, ei ole seda liiki meil pesitsemas veel leitud. Lätis on mesilasenäpp haruldane, kuid siiski juba regulaarne pesitseja.

Linnuvaatleja tuletab meelde

Foto Arne Ader

Noored valge-toonekured ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. juuli südaööni.
http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK  

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vastassugupoole tähelepanu köitmiseks arenenud tunnused võivad esmapilgul kahjulikud näida. Näiteks isasel kuldfaasanil (Chrysolophus pictus) või sini-paabulinnul (Pavo cristatus) oleks tõenäoliselt kergem liikuda, kui neil uhket saba ei oleks. Sellised kohmakad, kuid silmatorkavad tunnused on aga emaslindudele atraktiivsed, sest kõige kirevamat ning suuremat saba saavad endale lubada vaid tugevad isased. Just seepärast on sellised paabulinnusabad soositud sugulise valiku poolt.