Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Koovitajatel ja vigledel on paljudest teistest kahlajatest suurem kere ja pikem nokk. Oma aeglase elutempo tõttu saavutavad nad suguküpsuse suhteliselt hiljem, sigivad aeglasemalt ning elavad kauem. Koovitajaid ja viglesid kohtab kõikidel kontinentidel peale Antarktika, pesitsusalad aga asuvad neil eranditult põhjapoolkeral.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks vööt-lehelinnule on Pärnumaal asuv Kabli linnurõngastusjaam Eestile andnud teisegi uue lehelinnuliigi – kuld-lehelinnu (Phylloscopus proregulus), kes tabati seal esmakordselt 17.10.1973. Püütud lind koguti tõestusmaterjaliks ning seda eksemplari säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus.

Kuld-lehelind on Ida-Siberi liik, kelle pesitsusalad ulatuvad Altai mäestikust Ohhoota mereni. Igal aastal teda Eestis ei kohata, kuid üksikuid kuld-lehelinde eksib siia sügisrändel, peamiselt oktoobris.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kolmapäeval, 11. oktoobril peab Tartu ülikooli zooloogia osakonnas linnuökoloogia teadur ja Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi seminariettekande kliimamuutuste mõjust lindudele.

Seminar toimub algusega kell 16.00 Vanemuise 46 ruumis 301 ning on inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud.

Ettekande tutvustus:

What Trump does not know: The impact of climate change on birds

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Viimasel kolmel suvel on linnuvaatlejate seas elevust tekitanud puna-harksabade, seni vaid haruldaste eksikülaliste pesitsemine Eestis. Esmakordselt tõestati puna-harksaba pesitsemine Eestis 2015. aastal, mil Tarmo Teppe leidis Valgamaalt Sooblase küla maadelt ühe pojaga pesa. Samas piirkonnas pesitses puna-harksaba ka 2016. aastal ning ka sel aastal vaadeldi seal harksabade paari. 2016. aastal anti veel ühest territoriaalsest puna-harksabast teada Järvamaalt Mündi küla piirkonnast, kus 2017. aastal leiti ka kahe pojaga pesa.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Õiged vastused küsimustele kui kiiresti kasvada, kui palju järglasi korraga soetada ja kui kaua elada tagavad suurima sigimisedu. Siiski erinevad vastused neile olulistele isendite elukäiku määravatele küsimustele liigiti ning loomade hulgas leidub erinevaid elukäigustrateegiaid, mida teadlased nimetavad ka elutempoks (pace-of-life). Näiteks elavad väikesed linnud n-ö kiiresti – nende kasv on kiire, kurn suur, eluiga lühike –, suuremad linnud aga rahulikumalt ja pikemalt, kasvades mõõdukalt ja munedes väiksema kurna.

Aeglase ja kiire elutempo strateegiad on miljonite aastate jooksul välja kujunenud ning emb-kumb on sobilik just kindlates tingimustes võimalikult paljude geenide edasikandmiseks järgnevasse põlvkonda. Kuidas aga on erinevad elutempod evolutsioneerunud?

Sookurgede pildi saatis Sulev Peterson

Sookurepere, Noarootsi Hosby

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eelmise nädala reedest kuni kolmapäevani (22.-27. september) kestnud idakaarte tuuled ja soe ilm tõid Pärnumaale Kabli linnujaama seninägematu kiilide rände. Kuue päeva jooksul korjati linnujaama tööd juhtiva Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialisti Jaak Tammekännu eestvedamisel suurest, lindude rõngastamiseks ülesse seatud mõrdpüünisest välja üle 15000 kiililise, kellest valdav osa olid must-loigukiilid (Sympetrum danae).

Üllatuslikult leidis aga Jaak Tammekänd teisipäeval, 26. septembril mõrda sattunud kiilide hulgast Eestile uue kiililiigi – lõunakõrsiku (Lestes barbarus). Teine isend sattus mõrda kolmapäeval, 27. septembril. Uue liigi määrangu kinnitas fotode põhjal ka kiililiste ekspert Mati Martin.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuidas saada teada lindude käekäigust kaugetel meresaartel, mis asuvad droonide lennutamiseks kaugel ning kuhu kohale sõitmine laeva või lennukiga on liiga kulukas? Kas ümber Maa tiirlevate satelliitide poolt tehtud fotod on piisavalt usaldusväärsed raskesti ligipääsetavates piirkondades kaugseire meetodil suuremate maapinnal pesitsevate lindude uurimiseks, testisid teadlased rändalbatrosside (Diomedea exulans) näitel.

Üle 3,5 meetrise tiibade siruulatusega rändalbatross on tänapäevaste lindude seas üks pikimate tiibadega liik, kes vaatamata kuni 11 kilogrammi kaaluvale kerele võib vahepeatusteta läbida mere kohal üle 20 000 kilomeetriseid vahemaid. Samuti on albatrossid ühed pikemaealised linnud, kes võivad elada üle 60 aasta vanaks.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sookured

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru vastuseid ootame kuni 30. septembrini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

6. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Margus Ots

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks siin pesitsenud sookurgedele saabus eelmise nädala jooksul Soomest, põhjapoolsetelt pesitusaladelt Eestisse arvukalt sookurgesid ning praegu näeb päeval põldudel toitumas ja õhtuti ööbimiskohtadesse suundumas suuri kureparvesid.

Läänemaal Matsalu lahe ümbruses peatub sügisrändel septembris kuni paarkümmend tuhat sookurge. Sealne tähtsaim kurgede ööbimiskoht asub Põgari-Sassi rannas, kuhu kogunes laupäeva, 23. septembri õhtul vähemalt 10 000 sookurge.

Õhtuti Põgari-Sassile kogunevaid linde saab ka veebikaamera vahendusel jälgida. Sookured tulevad ööbimispaika õhtuti kaks tundi enne kuni pool tundi pärast päikeseloojangut ning lahkuvad hommikul varavalges päikesetõusu aegu.