Linnuvaatleja

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt näha vöötsaba-viglesid.

Eestis vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) ei pesitse, kuid on rannikul aprillist maini ja juulist-septembrini suhteliselt tavaline läbirändaja. Vöötsaba-vigle pesitseb tundras ja taigavööndi põhjaosa soodes, talvitab Lääne-Euroopas ning Lääne-Aafrikas.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sajandeid tagasi tuli liikide käitumise ja leviku uurimiseks ette võtta ekspeditsioone ning asjakohased kirjanduslikud allikad olid vajadusel kohe kättesaadavad vaid teadlastele. Tänapäeval piisab õigete otsingusõnade internetti sisestamisest ning üha suurenev, paljude loodushuviliste poolt sotsiaalmeediasse jagatav digitaalselt salvestatud maailm avab hetkega võimalused uuteks või täiendavateks teadusuuringuteks.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib näha ka Eesti suurimat rüdi – suurrüdi.

Suurrüdi (Calidris canutus) Eestis ei pesitse, kuid on rannikul suhteliselt arvukas läbirändaja (mai-juuni, juuli lõpp-september), sisemaal haruldane. Suurrüdi on Kõrg-Arktika pesitseja, kes talvitab Lääne-Euroopa ja Lääne-Aafrika randadel.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Laupäeval, 12. augustil toimus Estbirdingu ja Viron Lintuseura korraldamisel Lääne-Virumaal kahekümne kolmandat korda linnuralli Estonian Open. Rallil osales 18 võistkonda kokku 68 liikmega Eestist, Soomest, Lätist, Saksamaalt ja USA-st. Ralli võitis 151 vaadeldud liigiga Soome võistkond “Takaveto”. Teisele kohale tuli 142 liigiga Eesti võistkond “RC & Co” ning kolmanda koha saavutas 132 liigiga Läti võistkond “Himantopus himantopus”.

Täpsemalt loe Estbirdingu kodulehelt.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast on aeg-ajalt näha ja kuulda valjuhäälset meriskit.

Merisk (Haematopus ostralegus) on Eestis kõikjal mererannikul tavaline haudelind (2500 – 3500 paari), kes sisemaale satub harva. Ta saabub siia kevadel aprillis, sügisel lahkub septembris.

Haversi rannas näeb enamasti seal pesitsevaid meriskeid, keda on läheduses 1-2 paari. Seal on nähtud korraga aga ka mitutkümmet isendit.

Augustis võib rannikul vaadelda ka arvukat meriskite rännet, näiteks 15.08.2009 loendati Läänemaal Põõsaspea neemel lausa 1562rändavat meriskit.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Erinevate uuringute põhjal on vareslased, tihaslased, puukoristajad, käbliklased ja papagoid arvatud lindude seast ühtedeks nutikamateks. Nemad suudavad uudsete oludega suhteliselt kiiresti kohaneda ning õppida nii teiste kui ka enda käitumisest. Ülejäänud linnuliikide vaimsete võimete kohta on teadmised kasinad, kuid pidevalt täienevad. Näiteks on selgunud, et ka näiliselt lihtsameelse liigi isendid õpivad elu jooksul nii mõndagi.

Läänemaal Riguldi külas asuv Haversi rand on Mandri-Eesti parimaid kahlajate ehk madalas vees kahlates toituvate kurvitsaliste vaatlemise paiku. Augustis saavad kõik pilgu Haversi randa heita veebikaamera vahendusel.

Loe ka: Haversi ranna kahlajaid saab nüüd ka veebikaamera vahendusel uudistada.

Haversi rannas peatuvate kahlajate tutvustamist alustame soorüdist (Calidris alpina), ainsast Eestis pesitsevast ning rändeajal kõige arvukamast rüdiliigist. Eestis kohtab soorüdi kahte alamliiki – niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja tundrarüdi (Calidris alpina alpina).

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Riguldi külas asuv Haversi rand on Mandri-Eesti parimaid kahlajate ehk madalas vees kahlates toituvate kurvitsaliste vaatlemise paiku. Augustis saavad kõik pilgu Haversi randa heita veebikaamera vahendusel.

http://tv.eenet.ee/kopratamm.html

Sügisene aktiivsem kahlajaränne algab juba juuli keskpaigas ja kestab kuni oktoobrini. Kevadel on parim aeg kahlajate vaatlemiseks mai keskpaigast juuni alguseni.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi droonide lennutamine on muuhulgas populaarne ajaviide, kasutatakse üha enam droone ka teadusliku, sealhulgas ornitoloogilise informatsiooni kogumiseks.

Võrreldes teiste uurimismeetoditega on droonide kasutamise eelisteks suhteline kulusäästlikus ning linde vaid vähesel määral häiriv hea resolutsiooniga ruumilise andmestiku kogumine. Kuna mitmete linnuliikide uurimise teeb raskeks pesitsemine raskesti ligipääsetavates kohtades, on drooni abil võimalik nii looduskaitselistel kui ka teaduslikel eesmärkidel uurida alasid, mida mõnel muul moel ei ole võimalik külastada. Näiteks väikesaartel või laidudel pesitsevad linnud muutuvad inimese lähenedes ärevaks või põgenevad, mis raskendab nende kohta informatsiooni kogumist.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaibla linnujaamas said esimesed linnud rõnga jalga 29. juulil 1987. Esimesteks rõngastatud lindudeks olid aed-põõsalind, pruunselg-põõsalind ja kõrkja-roolind.

Väljavõte Vaibla linnujaama välipäeviku esimesest lehest 29.07.1987. Kõige esimene rõngastatud lind oli noor (1a) aed-põõsalind, kes sai jalga rõnga koodiga 1085083. Rasvavarusid tal ei olnud (T0), tiivapikkuseks mõõdeti 77 mm ning lind kaalus 20 grammi. Kirja pandi ka võrgu number 1 ning rõngastamise kellaaeg 13.15.