Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

On teada, et raiejärgse metsa struktuurimuutuste tulemusena väheneb linnustiku liigrikkus ja liigiline koosseis. Kuna lokaalseid, tulemustelt erinevaid uuringuid metsaraiete mõjust on mitmeid, koondasid teadlased paljud senised uuringud ning avaldasid ülevaate muutuste mõjust erinevate regioonide metsade – troopikast parasvöötmeni – linnustikule. Kas raiejärgsed muutused linnustikus on kõikjal sarnased või esineb regiooniti erinevusi?

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Herilaseviu

Linnuvaatleja määramisvõistluse 5. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 60, kellest algajaid 38 ja edasijõudnuid 22. Kõigile viiele küsimusele vastasid algajatest õigesti 20 ja edasijõudnutest 4 osalejat. Viie vooru järel juhib edetabelit algajate hulgas Maia Mikk 25 punktiga ning edasijõudnutest Jaan Grosberg, Pelle Mellov, Urmas Männik ja Tiiu Tali 23 punktiga.

Viienda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:

algajad: LINK

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Just praegu, augusti teisel poolel on mitmel pool nähtud Eestis haruldast punajalg-pistrikku (Falco vespertinus). Vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasis.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sinikael-part

Tuletan meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 5. vooru vastuseid ootame kuni 31. augusti südaööni. See on juba homme!

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

5. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Tervitades

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metall ja keraamika säilivad maapinnas suhteliselt hästi, seepärast leitakse arheoloogide poolt tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid hauapanustena sageli. Orgaanilised materjalid nagu toit ning puit aga lagunevad kergesti; säilivad vaid nende mineraalsemad osad, näiteks luud või ka munakoored, millest viimased kipuvad maapinnas toimuvate protsesside tõttu purunema. Koore tükke on aga keeruline muneja liigini määrata.

Lindude mune on Eestis olevatest haudadest võrreldes teiste loomsete materjalidega leitud vähe. Arvukamalt on Eestis toimunud väljakaevamistelt leitud munakoorte jäänuseid keskaegsete linnade lampkastidest, kuhu heideti ka toidujäätmeid; rauaaegsed (500 eKr – 1200 pKr) leiud on aga kogu Ida-Euroopa aladel haruldasemad.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast näeb aeg-ajalt ka plüüsid.

Plüü (Pluvilais squatarola) on Eestis vaid läbirändaja. Rändel peamiselt mais ja juulist oktoobrini peatub ta enamasti mererandades, kuid teda võib kohata ka sisemaa märgaladel. Plüüd, kes Eestist läbi rändavad, pesitsevad Venemaa arktilistel tundraaladel ning talvitavad peamiselt Lääne-Aafrika rannikul.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Selle aasta juulis märgistati GPS-saatjaga pesitsusalal Soomes emane stepi-loorkull nimega Letto, kes on nüüd teel talvitusaladele Aafrikas. Kolmapäeval, 23. augustil ületas Letto Soome lahe ja jõudis õhtuks Lihula lähistele.

Tõenäoliselt rändab Letto Lääne-Aafrikasse mööda läänepoolset rändeteed Prantsusmaa ja Hispaania kaudu, mida on kahel varasemal aastal kasutanud ka teine Soomes saatjaga märgistatud emane stepi-loorkull Potku.

Stepi-loorkullide Letto ja Potku kohta saab täpsemalt lugeda ning rändekaarte vaadata Soome Loodusmuuseumi kodulehelt.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 22. augustil leidis linnuvaatleja Mariliis Paal Tartumaalt Lahe küla põllult Lääne- ja Põhja-Euroopasse harva eksiva stepi-pääsujooksuri (Glareola nordmanni).

Stepi-pääsujooksur. 22.08.2017, Lahe küla Tartumaa / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Geenide järgmisse põlvkonda jõudmise tõenäosust peaks suurendama ühel pesitsushooajal mitme pesakonna järglaste üleskasvatamine. Kuna ühe korraga liiga paljude poegade toitmine on vanalindudele üle jõu käiv, pesitsevad mitmed liigid pärast esimese pesakonna lennuvõimestumist uuesti.

Üheks selliseks korduvpesitsejaks on ka Eesti rahvuslinnuks valitud suitsupääsuke (Hirundo rustica), kellel viimased pojad lahkuvad pesast augusti lõpus või isegi septembris. Kas neil poegadel jääb aega enne Aafrika talvitamisaladele suundumist end piisavalt ette valmistada?

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt silmata tutkast.

Tutkas (Calidris pugnax) on Eestis väga haruldaseks muutunud luhtade ja rannaniitude haudelind, kelle arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 vaid 10-30 paari.

Siiski on ta rändeperioodil aprillis-mais ja juulis-oktoobris rannikul ning ka sisemaa märgaladel kohati väga arvukas. Näiteks 12.05.2002 peatus Tartumaal Aardla poldril hinnanguliselt vähemalt 5000 tutkast.

Haversi rannas nähakse enamasti tutkaste väikseid salkasid, kuid näiteks 14.09.2006 vaadeldi seal 300 lindu.