Vaatame Eesti loodusrekordeid

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XIX osa

Postitas Looduskalender - R, 27.12.2019 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Rekord nr. 70. Vanim ebajärvekarp.

 

Ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp       Pseudanodonta complanata

 

Elab Eestis jõgedes ja ka Peipsi järves. Karbi-uurija Henn Timm määras eri jõgedest püütud isendite keskmiseks vanuseks 18-22 aastat. Rekordiliseks osutus Navesti jões mõõdetud isend, kes oli elanud 32 aastaseks.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XVIII osa

Postitas Looduskalender - R, 20.12.2019 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, VikipeediA ja www.naturfoto.cz

Sirelisuru lõhnaval kuslapuul

Sirelisuru lõhnaval kuslapuul ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.. 67. Eesti suurim liblikas – sirelisuru

 

Sirelisuru      Sphinx ligustri

 

Tegu on Eesti suurima liblikalisega üldse, tiibade siruulatusega kuni kaksteist sentimeetrit.

Harilik järvekarp

Harilik järvekarp. Foto VikipeediA

Rekord nr. 68. Vanim harilik järvekarp

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XVII osa

Postitas Looduskalender - R, 13.12.2019 - 16.16

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hallhaigur pesal

Hallhaigur pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 64. Võiste haigrukoloonia. 1990 lõpus kuni 550 paari, nüüd ca. 300 paari.

Eesti suurim hallhaigru pesitsus koloonia. 1990 aastatel pesitses seal koguni kuni 550 paari, tänapäeval ca. 300 paari.

Alpi-tumekoi. 21. sajandil maailmas teada ainult Saaremaalt.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) annetuskaart

Rekord nr. 65. Haruldaseim liblikas.

Alpi-tumekoi. 21. sajandil maailmas teada ainult Saaremaalt.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XVI osa

Postitas Looduskalender - R, 06.12.2019 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Seapilli järv. Paunküla veehoidla

Seapilli järv. Paunküla veehoidla ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 61.  Suurim paisjärv sisemaal – Paunküla veehoidla.

Asub Harjumaal Kose vallas. Veehoidla rajati 1960 aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahele: pindalaks 415,8 hektarit ja koos saartega 447,2 hektarit. Veehoidlal asub kümme saart, kus elab palju rästikuid. Rajatis oli mõeldudTallinna linna veega varustamiseks kuival aastaajal.

Vaata asukohta kaardilt: LINK

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XIV osa

Postitas Looduskalender - R, 22.11.2019 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Neeruti mõisa allee. Foto VikipeediA

Rekord nr. 55. Unikaalne Neeruti mõisa allee.

Neeruti mõisa vahtra allee on mõlemalt poolt kaherealine, mis on ise unikaalne nähtus. Allee rajati juba mõisnike ajastul.

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 56. Unikaalne Joaveski joastik.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XIII osa

Postitas Looduskalender - R, 15.11.2019 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja SA Virumaa Muuseumid

Laiuse voor. Vooremaa

Laiuse voor. Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 52. Laiuse voor.

Eesti kõrgeim ja suurim voor asub Vooremaa voorestiku põhjaosas kuue kilomeetri kaugusel Jõgeva linnast. Merepinnast 145,4 meetrit kõrgemal. Voor ise on järsu lääne ja lauge idanõlvaga, umbes kümme kilomeetrit pikk ja kaks kilomeetrit lai.

Roela metskonna töötajad 1930ndate algul. Keskel metsaülem Karl Ahrens, kes on tuntud ka Hiiumaale Luidja lepiku rajajana. Lepik istutati XX sajandi alguses tuiskliivade kinnistamiseks

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XII osa

Postitas Looduskalender - R, 08.11.2019 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Vaade Palmse mõisast Ilumäe poole. Autor Anne Kaldam, 23.09.2010

Rekord nr. 49. Pikim Allee. (Palmse-Ilumäe).

Eesti pikim allee on Palmse mõisa juurest Ilumäe kabeli juurde viiv allee. Seda kogupikkusega 4,2 kilomeetrit. Allee istutati juba Palmse mõisnike, Pahlenite ajastul.

 

Paekalju. Ontika

Paekalju. Ontika ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 50. Kõrgeim klindiserv.

Põhja-Eesti paekallas saavutab suurima kõrguse Ontikal - 56 meetrit.

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XI osa

Postitas Looduskalender - R, 01.11.2019 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Hahk pesal

Hahk pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 46. Eesti põhjapoolseim linnupesa on Pärispea poolsaare Purekkari neemel leitud hahapesa.

Eesti mandriosa kõige põhjapoolseima linnupesa avastas 1992 aasta kevad-suvel Marek Vahula ja selleks oli Purekkari neemel kibuvitsa põõsas asuv hahapesa.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010. Foto VikipeediA

Rekord nr. 47. Suurim (Assamalla) karstijärv.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.