Rekord nr. 326        Meie suurim puisniit

Suurim Nedrema puisniit asub Pärnumaal Koonga vallas Kalli lähedal Nedrema külas olles üks suurimaid pärandkooslusi nii Eestis ja kogu Euroopas.

Niidetava ja hooldatava ala suuruseks on umbes 100 hektarit ja puisniit kuulub Nedrema looduskaitseala koosseisu, kus kasvab236 liiki soontaimi. Kaitsealustest taimedest leidub 15 liiki käpalisi, kusjuures enamik neist on esindatud suure hulga isenditega. Lisaks veel mükoloogide seas tuntud liigirikka seenestikuga, sealhulgas rohkete haruldaste või vähelevinud seeneliikide poolest. Huvipakkuvaim on Punase raamatu liigi roosa riisika esinemine, see on üks kolmest leiukohast Eestis, lisaks veel vähem kui kümne leiukohaga esindatud seeni leidub puisniidul neli liiki.

Rekord nr. 324        Suurim kormoranide koloonia

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo

Suurim kormoranide koloonia asus 1986, kuni 2011. aastani Tondirahul Matsalu rahvuspargis. Veel 2000. aastal pesitses Tondirahul kuni 2911 kormoranipaari.

Nüüdseks on Tondirahu kormoranide poolt hüljatud ja seda teadmata põhjustel, aga jäänud on omapärane rekord.

Rekord nr. 321       Meie ajaloo suurim metsatulekahju

Meie ajaloo suurim metstulekahju toimus 2008. aastal Ida-Virumaal Illuka vallas Agusalus. Põlenguala suuruseks oli 1230 hektarit.

Põleng kestis ligikaudu kaks nädalat 12. kuni 28. juulini kuni tuli lõpuks kontrolli alla saadi.

Üleujutus Tõramaa puisniidul. Soomaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 322       Eesti suurim üleujutusala

Allirahu, foto: mapio.net

Rekord nr. 318      Suurim hallhüljeste lesila

Suurimaks hallhüljeste lesilaks Väinameres peetakse Allirahu saarterühma.  Allirahu asub Saaremaal, Vätta poolsaarest kagus, pindalaga 2,7 hektarit. Seal on loendatud kuni kaks tuhat hallhüljest.

2005. aastast on Allirahu looduskaitseala. 

Hallhülged lesilas. Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Rekord nr. 319      Suurim merelise eluviisiga imetaja

Rekord nr. 315      Orhideede seas hiliseim õitseja

Roomav öövilge        Goodyera repens

Hiliseim õitseja orhideede seas peaks olema roomav öövilge.

Rekord nr. 312          Milline taim on enamate rahvapäraste nimedega?

Kahelehine käokeel         Platanthera bifolia

Rohkema, kui sajakonna rahvapärase nimega saab uhkeldada kahelehine käokeel ehk ööviiul.

Hetkel juba õitsemist alustanud ööviiulist loe lisaks: LINK

Rekord nr. 309           Meie levinuim orhidee

Kahkjaspunane sõrmkäpp         Dactylorhiza incarnata

Kõige levinuimaks orhideeks on Eestis kahkjaspunane sõrmkäpp. Ta on tavaline üle Eesti, aga siiski looduskaitse all.

Vaata lisaks Orhideekaitse klubi veebilehelt: LINK

Rekord nr. 306       Kõrgeimaks sirguv orhidee

Laialehine neiuvaip         Epipactis helleborine

Kõige kõrgemaks sirguv käpaline on Eestis laialehine neiuvaip, kes võib sirguda 135 sentimeetri kõrguseks ja nende taimede hulgas on üle meetrine kõrguskasv üsna sage.

„Meetrimeeste“ klubisse mahuvad veel punane tolmpea (107 cm), vööthuul-sõrmkäpp (102,5 cm) ja soo-neiuvaip (100 cm).

Hetkel teadaolevalt leidis kõrgeima kasvuga (135,5 cm) laialehise neiuvaiba Ülle Piirsalu 2015. aastal Järvamaalt. Laialehine Neiuvaip on levinud hajusalt üle Eesti ja kuulub kolmanda kategooria liigina looduskaitse all.

Rekord nr. 303        Eesti suurim polder

Eesti suurim polder on Audru polder, pindalaga ca. 2000 hektari ja jääb Valgerannast lääne poole ning on pesitsus- ja läbirände paigaks paljudele linnuliikidele. Audru polder loodi juba 1938. aastal.

Polder on kuivendatud ala, mis on enamasti naaberveekogust madalamal.

Vinnisse luuakse kirjanduslik tammik

Rekord nr. 304          Vinni – Pajusti tammik                

27.05.2021 10:00 EEST 2021-05-27T7:00 UTC

HBM mudel annab merevee taseme (EH2000 kõrgussüsteemis) võimaliku muutumise suuna ja suuruse ja ei ole mõeldud asendama vaatlusandmeid. Reaalselt mõõdetud veetasemete väärtused leiab: www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart. Mudel uueneb kord päevas kell 8.30 UTC

Rekord nr. 300           Merevee taseme mõõtmistest

Kõrgeimaks ja madalaimaks merevee tasemeks on registreeritud Kroonlinna nulli järgi: 173 cm üle Kroonlinna nulli ja 136 cm allapoole nulli.

Kroonlinna veemõõdulati „nullpunkti“ määras 1840. aastal pikaajaliste mõõdistamiste tulemusena Michael von Reineke.