Vaatame Eesti loodusrekordeid

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXXI osa

Postitas Looduskalender - R, 20.03.2020 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Bothriocidaris Phaleni. Foto: Natural History Museum

Rekord nr. 106. Vanim merisiilik

Merisiiliku liigi leidis Palmse mõisnikuhärra Alexis von der Pahlen, kes õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja paleontoloogiat ning üliõpilasena avastas tollal vanima teadaoleva merisiiliku kivistise, mis kandis tema auks ladinakeelset nime - Bothriocidaris Phaleni.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXX osa

Postitas Looduskalender - R, 13.03.2020 - 10.10

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

 

Euroopa angerjas      Anguilla Anguilla

 

Rekord nr. 103. Vanim püütud angerjas 

Eesti vanim angerjas on elanud 32 aastaseks. Tema püüdjaks oli Heiko Heitur, kes oli angerjaga ühevanune. Kala püüti Pühajärvest ja püügivahendiks oli und. Vanuse määramise meetod oli järgmine: kuulmekivi valati epoksiidivaiku ja lihviti seejärel ning pandi HCl lahusesse. Tavaliselt elab angerjas kuni kümne aastaseks.

Loe angerjast lähemalt: LINK

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXVIIII osa

Postitas Looduskalender - R, 06.03.2020 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Alumine Vaigas. Vilsandi

Alumine Vaigas. Vilsandi ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 100 Eesti esimene kaitseala - Vaika saared

1924 aastal liideti saared Kuusnõmme bioloogiajaamaga ja kuulutati looduskaitse-reservaadiks, mille ülevaatajaks nimetati Artur Toom.

1957 aasta looduskaitseseadusega loodi Vilsandi linnuriigist Vaika riiklik looduskaitseala.

Ülevaade Vilsandi Rahvuspargist: LINK

Metsalaulupidu Hüpassaares

Metsalaulupidu Hüpassaares ( www.loodusemees.ee )

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXVIII osa

Postitas Looduskalender - R, 28.02.2020 - 11.11

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tsiistre rahvas jõhvikal. Kisejärv

Tsiistre rahvas jõhvikal. Kisejärv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 97 Esimesed maailmameistrivõistlused

2010. aasta sügisel, peeti Emajõe-Suursoos, esimesed jõhvikakorjamise maailmameistrivõistlused.

Loe Maalehest: LINK

Tallinnas asub Eesti väikseim kaitseala nn “Roheline turg”, mille suuruseks on 0,05 ha ja asub vanalinnas, Pika tänava ja Olevimäe tänav nurgal.

Foto VikipeediA

Rekord nr. 98 Väikseim kaitseala Eestis

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXVII osa

Postitas Looduskalender - R, 21.02.2020 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Lepad. Raigastvere järv, Vooremaa

Lepad. Raigastvere järv, Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 94 Eesti suurim voorestik

Vooremaa pindala on ca. 977 ruutkilomeetrit. 

Loe artiklit Eesti Entsüklopeediast: LINK

 

Ihamaa luht. Alam-Pedja

Ihamaa luht. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 95 Eesti suurim looduskaitseala

Alam-Pedja looduskaitseala pindalaga on 343 ruutkilomeetrit.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXIV osa

Postitas Looduskalender - R, 31.01.2020 - 11.56

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Laelatu puisniit

Laelatu puisniit ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.84. Laelatu puisniit

546 liiki soontaimi ja üle 30 samblaliigi. Liigirikkaim taimekooslus nii Eestis,  kui kogu Põhja-Euroopas. Ühel ruutmeetri kuni 76 taimeliiki.

Botaanik Toomas Kukk. Laelatu puisniidu liigirikkus väheneb: LINK

 

Laugas. Kuresoo

Laugas. Kuresoo ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 85. Suurim raba.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXIII osa

Postitas Looduskalender - R, 24.01.2020 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader 

Torm merel. Osmussaare põhjatipp

Torm merel. Osmussaare põhjatipp ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.81. Osmussaare maavärin 25.oktoobril.1976.

Võimsaim Eesti teadaolev maavärin. Magnituut 4,75 ja intensiivsus 6-7 palli. Osmussaare kirderannikul pangal toimusid suured varingud ja ka Tallinnas oli värinat tunda. Maavärina epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja hüpotsenter 10 kilomeetri sügavusel.

Rekord nr.82. Akste sipelgariik. Eesti suurim laanekuklase asurkond, rohkem, kui kahe tuhande pesaga.

 

Pildistatud 18.02.2019.

Rekord nr.82. Akste sipelgariik. Eesti suurim laanekuklase asurkond, rohkem, kui kahe tuhande pesaga.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXII osa

Postitas Looduskalender - R, 17.01.2020 - 10.10

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Narva jõgi ja Ivangorodi linnus

Narva jõgi ja Ivangorodi linnus ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.

Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi. 

Nakri müür Piusa jõel

Nakri müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.79. Suurima langusega jõgi - Piusa jõgi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.