Video

Illustreeriv osa LK-team

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

Meie arvukaimate suur-kirjurähnide tasast kopsimist võime kuulda muidu vaikses talvises metsas või suuremates linnaparkides. Hooldatud majandusmetsad rähnidele elupaigaks ei sobi sest seal võib lihtsalt nälga jääda.

Umbes kuu aja pärast muututakse häälekamateks: tuleb konkurentidega maid jagada ja enda olemasolust teada anda, aga eks kõik oleneb talvest.

Video salvestas Kalle Pihelgas

Fotod Arne Ader

Vähese lumega on metskitsel kindel võimalus jälitajate eest põgeneda

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Detsembrikuu lõpu sula ja kohatine vihmasadu on lumele jääkooriku tekitanud, mis metskitsede elu kergemaks ei muuda…

Metskitsede pealiskarva pikkus võib südatalvel olla umbes viie sentimeetrine. Kasukakarvad on nagu torukesed ja haprad, aga kehasoojuse säilitamiseks sobib „õõneskarv“ meie muutlikus kliimas hästi.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

Loo autor Leo Filippov, Metsakasvatuse insener EPA 1974

Foto Arne Ader

Metsatee ( www.loodusemees.ee )

Me ei näe enam, kui võimsaks võivad metsad kasvada

Olen töötanud metsaülemana põlisel metsaalal, kus tehti riigimaal juba1795/96 aastal metsakorraldus selle aja metsateaduse tipptasemel. Metsakorralduse viis läbi Saksamaal ülikoolis metsandust õppinud vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745-1800). Metsade majandamise kava koostati nn aastalankide ühtlase kasutuse põhimõttest lähtuvalt. Okaspuupuistutel oli raieringiks arvestatud vähemalt 100 aastat, kehvemates kasvukohtades arvestati raieringiks aga 150-200 aastat. Nii kasvatati kõige kvaliteetsemat puitu.

Video ja fotod Karl Adami

Puukoristaja        Sitta europaea   

Talvel on  puukoristajad näha nii aedlinnades, kui talumaastikus. Kuigi puukoristajaid sai äsja tutvustatud talilinnukaamera veebilehel jagub veel tähelepandavat: LINK

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

ELFi meeskond tunnustab ja tänab südamest kõiki, kes võtsid aega vana metsa teemal mõtiskleda ning lugusid jagada. Lugusid saabus loodushuvilistelt, metsaomanikelt, metsamajandajatelt ning matkalistelt vanuses 21 kuni 94 aastat. Saadeti luuletusi, looduskirjeldusi, arutluskäike, murekirju, samuti illustratsioone lugudele.

Loo autor Andres Kurm

Foto Arne Ader

Majakivi Juminda poolsaarel Lahemaal ( www.loodusemees.ee )

Eestis on õnneks veel säilinud, kuigi vähe, vanu ja haruldasi metsakooslusi, mis pakuvad neid külastades alati esteetilist naudingut. Ma elan Lääne-Virumaal, kus viljaka mulla tõttu on ajalooliselt kujunenud väga suured põllumassiivid, mis iseloomustavad suurt osa maastikust. Õnneks on sellel maastikul säilinud veel vanasid, viljakatel muldadel kasvavaid loodusmetsi, millest paljud on vääriselupaigad. Nendele metsadele annab viljakuse lubjarikas muld ja paljud neist kuuluvad metsakasvukoha tüpoloogia järgi sinilille kasvukohatüüpi. Neis vanades metsades võib leida vanu tammesid, kaskesid, kuuski ja mände, mille võrad on laiad, mis vihjab sellele, et aastakümneid tagasi on seal olnud puiskarjamaad ja -niidud.