Video

Video salvestas Mats Kangur

Foto Jaan Mitt

Küllap vanem teab, millised raskused põdravasika eale kohased on

Põder          Alces alces

Põdralehmad alustasid poegimisega meie metsades aprilli viimasel nädalal, aga põdraasurkond täieneb uute ilmakodanikega kogu maikuu vältel.

Noortel, paari aasta vanustel esmakordselt poegivatel põdralehmadel sünnib tavaliselt üks vasikas. Emasloomade vanuse kasvades ja hea toitumuse korral võib vasikaid sündida kaks ning aruharva kolm.

Vastsündinute kaal võib päris tublisti kõikuda: jäädes kuue ja kuueteist kilo vahemikku. Tragid vasikad hakkavad lisaks emapiimale pea kohe ka rohtuliblesid näksima.

Kirjutas, pildistas ja droonivideo salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tartu-Kallaste maantee ääres kasvab üks enamlevinud looduslik nartsissiliik. Tõsi on, et enamlevinud on see liik küll Vahemeremaade mäestike jalamil asuvatel niitudel. Lääne- ja Kesk-Euroopa ongi kollase nartsissi (Narcissus pseudonarcissus) algne kasvukoht.

Eestis on ainuke naturaliseerunud kollase nartsissi elupaik vaid Tartu lähistel Sookaldusel, kus ta just praegu õitseb.

Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Vastne musträhni pesaauk koos omaniku ja tema häälitsusega

Musträhni häälitsusi Loodushelist: LINK

Musträhn ehk nõgikikas     Dryocopus martius

Tänu musträhnidele, kes igal varakevadel rajavad omale uue pesaõõnsuse on järgmistel aastatel sellel uued „tänulikud kasutajad“ näiteks mõni karvasjalg-kakk, õõnetuvi, siniraag, vaenukägu, sõtkas miks mitte orav.