Kobras ehk piiber         Castor fiber

Kobraste elukorraldusest on meil peatselt põhjust arutleda – veebruari lõpus on algamas innaaeg.

Kui kobras sukeldub jääb tema teekonda saatma väikeste õhumullide rida. Looma karvastik on märgumatu, aga selle eest peab arvestatavalt hoolt kandma. Kasukas koosneb äärmiselt tihedast aluskarvast, millest vesi läbi ei suuda tungida ja karmimast ning pikemast pealiskarvast.

Aluskarvas olev õhukiht kaitseb looma nii märgumise, kui jahtumise eest.

Luukaritsate parv forellikoelmul. Sellist massi pole varem näinud

Luukarits          Pungitius pungitius

Luukaritsad käivad koelmul kudepesadest väljauhutud forellimarja otsimas. Kudepesasid väikesed kalad ei suuda rüüstada. Forellimarja koorumise ajal, arvatavalt aprillikuus on nad jälle kohal jahtides koorunud forellivastseid. Muul ajal aastast otsitakse toiduks nii erinevaid põhjaloomakesi, aerjalisi, zooplanktonit, kui surusääskede vastseid.

Oma 30-meetrise veeseinaga on Valaste juga Toila vallas nii meie, kui kogu Baltimaade kõrgeim. 

Valaste juga ei ole looduslik, vaid jõuab oma asukohale kuivenduskraavi kaudu, mis kaevatud  liigvee ärajuhtimiseks Valaste ojast.

Oma pidevas muutuses olevate jääskulptuuridega on nimetatud koht maaliline just talvel.

Ilves, harilik ilves või ka euroopa ilves      Lynx lynx

Lumes liikunud ilvese jäljed tunduvad leidjale väga ümarad ja suured.  Talveks kattuvad ilvestel varba- ning päkaalused, tiheda ja karmi karvaga, mis suurendab umbes paarkümmend kilo kaaluva looma jalgade kandepinda lumes liikudes.