Ilves, harilik ilves või ka euroopa ilves      Lynx lynx

Lumes liikunud ilvese jäljed tunduvad leidjale väga ümarad ja suured.  Talveks kattuvad ilvestel varba- ning päkaalused, tiheda ja karmi karvaga, mis suurendab umbes paarkümmend kilo kaaluva looma jalgade kandepinda lumes liikudes.

Nurmkana      Perdix perdix

Paigalinnud liiguvad talvisel ajal toiduotsingutel, päevapuhkuse aegu ja ööbivad seltsinguti. Tavalisemalt eelmise aasta pesakonnana, aga kui linde on üle paarikümne võib arvata, et koos tegutseb paar pesakonda. Varjulisemaid peatuspaiku otsitakse nii talviselt lõikava tuule, kui tuisu eest.

Kuidagi ei tahaks toimetavaid linnuliike ära nimetada. Kogenumatele linnutundjatele on asi lihtne.

Kuid kindla vastuse leidmiseks võib kasutada määramisabi: LINK

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Lumikate on paks ja vahepealsete suladega kihiliseks muutunud, ehk jääkooriku kihid on lumme jäänud. Nädalavahetuse lumesadu ja sula ei tee kitsede elu paraku kergemaks. Jääkoorikud juba niigi lõhuvad nende jalgu. Toiduni jõudmine võtab aega ja energiat ning öine magamisase tuleb maapinnani kaevata – vastasel korral võivad kitsed kopsupõletikku jääda.

Teder      Tetrao tetrix

Tedreseltsingud on vaatamisväärsus omaette, nendega võime kokku trehvata just talvisel ajal ja sagedamini kaasikute ja kultuurmaastike piirialadel. Tetrede peamiseks talviseks toiduks on kaseurvad ja -pungad, aga head toitumiskohad ei pruugi sugugi lähestikku asuda. Raagus lehtpuud ei paku tegutsevatele segasalkadele looduses varju ka „vaenlaste“ eest, seega tagab mitmete silmapaaride ümbruse jälgimine veidi ohutumat olemist.