Värbkakk     Glaucidium passerinum

Kui kodukakk Klaara tegemisi saame kaamera vahendusel jälgida, siis teiste kakulistega on lood keerulisemad. Aga kevadisel ajal on suuremaid kakulisi kena alates hämarast kuulamas käia ja kui õnne, siis ka lendamas näha. Värbkakud seevastu tegutsevad päevasel ajal ehk kuni hämarani – tegu ju Euroopa pisema kakuga, kes suuruselt vaid leevikese mõõtu.

Ilves ehk harilik ilves     Lynx lynx

Metsade vahel ja rabamaastikus, kus veel lund annab jäljeraamatut lugeda. Ilveste jooksuajal ongi jäljeridade kohtamise võimalus tõenäolisem. Ahto video annab olukorrast hea ülevaate, aga vaataja peab juba loomade toimetamisi endale ette kujutama. Üllatusena võib tunduda, kui kõrgele on loom roninud, et enda olemasolu liigikaaslastele teadvustada ja et lõhn ikka leviks…

Vesimutt ehk harilik vesimutt       Neomys fodiens

Vesimutt on karihiirlane, seega mitte segamini ajada vesiroti ehk mügriga. Mügride suurus ületab vesimutid umbes paar korda seega oluliselt kogukamad.

Videos tegutseval vesimutil on kehapikkust kuue sentimeetri ringis, lisandub samavõrra sabapikkust. Kaalu umbes kümmekond grammi, aga trehvad isegi poole suuremaid isendeid

Vesimutt on kaetud lühikese karvaga, mis seljal must, kõhualune valge ning on kohastunud veeeluks.

Kassikakk        Bubo bubo

Looduskalendri vaataja tunneb koheselt ära merikotkapaari pesakaamera asukoha. Talvel Kotkaklubi liikmed taastasid ja kindlustasid mullusel hooajal lagunenud pesapõhja, aga tänavu pesitsevad merikotkad oma  nn „teises pesas“ ja seega jääb tänavune merikotkakaamera ülekanne ära. Inimene ju püüab, aga loodus juhib.

Sookurg       Grus grus

Nädalavahetus on saabumas ja olgu see muutlik kevadilm milline tahes ikka kisub loodusesse. On mida näha, kuulda ja avastada.

Just rände aegu kohtame ja kuuleme neid kauneid ning graatsilisi, meie põlislooduse linde tegusemas. Pesitsusajal  tegutsetakse juba vaikselt ja peidulisemalt.