Kassikakk      Bubo bubo

 

Kassikakupaaril koorusid kaks kakupoega vastu 23. aprilli. Suurte lindude haudumisaeg on pikk kuni 35 päeva. Kolme pesasse munetud muna nägime juba 27. märtsil, kui veebikaamera ülekandega alustasime.

Kassikakkudest veidi lähemalt ja miks on pesa puu otsas? Sellest loe allpool.

Kassikaku veebikaamera leiad: LINK

 

 

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Selles haudumisaegses videod näeme koos nii emas-, kui isaslindu, lihtsalt nõnda saame mõlemat vanalindu Teile tutvustada. Vabandame, et oleme teema alustamisega kröömike hiljaks jäänud, aga parem hilja, kui… Huvitavad ajad on just algamas.

Miks siis kakupesa puu otsas, kui tavapäraselt ehitavad suured linnud selle maapinnale? See kassikakkude pesitsusala on Kuramaal teada 1998. aastast, aga mitmel aastal on lindudel maapinnal pesitsemine ebaõnnestunud – eks ikka seetõttu, et keegi on pesa rüüstanud (rüüstesüüdistusi saab esitada suures osas metssigadele) või on juhtunud midagi muud. 2013 aastal ehitati pesaalus kuusele, umbes kümne meetri kõrgusele. Nimelt on ornitoloogid täheldanud, et kassikakud on edukalt pesitsenud suurtes kotkapesades - sealt ka mõte ning sellest ajast on lindude pesitsemine olnud edukas.

Kassikakkude olukord on äärmiselt murettekitav kuigi linnud sai meil tõstetud I kaitsekategooria liikide hulka.

Meie metsades pesitseb vast 50 … 90 kassikakupaari, aga üha tihemini saame kuulda pidevalt huikavaid linde (neid on kuulda mitme kilomeetri kaugusele), kes on jäänud ilma paariliseta, mida võivad muu hulgas põhjustada ka tehnorajatised.

Tegu Euroopa suurimate kakkudega, aga huvitavaks muudab asjaolu, et viimastel kümnenditel on kassikakud kolinud elama ja pesitsema Soome ja Rootsi linnadesse, kus elutseb arvestatavalt küülikuid. Meil on linde senini pesitsusvälisel ajal Pärnus kohatud.

Pesitsetakse vanemates valgusrikastes männikutes, samuti meie suuremate soode ümbruses.

Paigalinnud, kes püsivad aastaringselt sarnaselt ookerjas hund-, kui puhkesulestikus.

Videos võite märgata, et emaslinnud on isaslindudest suuremad nagu paljudele röövlindudele omane: isaslindude kaal jääb kahe, kolme kilo raamesse, suuremad emaslinnud võivad kaaluda kuni neli kilo, kusjuures kehapikkust võib sellisel olla maapinnal istudes kuni kolmveerand meetrit ja see on muljetavaldav vaatepilt. Laiade tiibade siruulatus võib jääda pooleteise meetri mõlemale poolele ning lennupilt paistab jõuline.

„Kassikõrvu“ meenutavaid sulgkõrvu hoitakse rahulikus olekus pead ligi, aga aetakse püsti erutuse korral. Rohkelt ringi liikuvad isalinnud hoiavadki sulgkõrvu püstisemalt.

Kassikaku suures peas märkame hõõguvorantshe silmi, musta nokka ja valget nokaalust sulestikku. Linnu kogukusela aitab kaasa kohev sulestik, saba suhteliselt lühike, sulised jalad mustade küünistega.

Kassikaku poegade välimuse üle on meil veel aega arutleda.