Hoolimata öisest toidurohkusest eelistavad tutkad toituda päeval

Postitas Looduskalender - T, 09.05.2017 - 14.14
Autorid

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Sisu

Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid (lad k Calidris pugnax). Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Tutkaste nagu ka paljude teiste kahlajate ühed peamised saakobjektid on vihmaussid. Kuna vihmaussid aktiviseeruvad öösel, oleks tutkastel lihtsam toituda pärast päikeseloojangut või öösel, mil võrreldes päevase ajaga on toitu maapinnal märgatavalt rohkem. Siiski näitavad Hollandist kogutud telemeetrilised andmed hoopis tutkaste toitumist päevasel ajal.

Tutka üheks peamiseks saakobjektiks on vihmaussid

Tutka üheks peamiseks saakobjektiks on vihmaussid / foto: Arne Ader (Loodusemees.ee)

Paljud kahlajad otsivad toitu mulda torgatud nokaga, mille abil tajuvad saakobjektide tekitatud pinnasevõnkeid. Kuid arvatakse, et tutkad otsivad saaki hoopis silmadega. Sellele tähelepanekule lisavad kaalu tõsiasjad, et võrreldes paljude kahlajatega on tutka nokk lühem teiste kompimismeele abil toituvate kahlajate nokkadest ning silmad võrreldes öösel toituvate kahlajatega (näiteks rüüdaga, lad k Pluvialis apricaria) suhteliselt väiksemad.

Need faktid viivad tutkaste puhul mõttele saagi leidmiseks päeval nägemis-, öösel aga kompimismeele ning vihmausside poolt kaevamisel tekkiva müra tajumiseks ka kuulmise kasutamisest.

Miks siis ikkagi tutkad ööd toitumiseks ei kasuta? Küsimusele vastuse leidmiseks vaadeldi Hollandi rannikul tutkaparvi ning viidi tehistingimustes läbi toitumiskatsed, mille käigus lasti isastel tutkastel otsida vihmausse pinnasega täidetud alustelt erinevates valgus- ja müratingimustes. Valgustingimused jäljendasid päeva, hämarikku ja ööd (valgustatus vastavalt 1000, 0,01 ja 0 luksi), mürafooniks oli aga kas vaikus või nn valge müra (100 – 18000 Hz, 61 dB), mis summutas vihmausside liikumisest tekkinud helid.

Rannikul toitusid tutkad kõige edukamalt keskpäeval, mil söödud vihmausside hulk minutis oli suurim. Tehistingimustes tehtud katsed näitasid, et taustamüra päevasel ajal tutkaste toitumist ei mõjutanud, küll aga vähendas oluliselt vihmausside leidmise edukust hämaras ja pimedas.

Tulemused näitavad, et kuigi tutkad kasutavad saagi leidmiseks nii nägemis- kui ka kuulmismeelt, sõltub meelte osatähtsus konkreetsetest valgustingimustest – hämaruses toitu otsides muutub kuulmismeele osatähtsus olulisemaks. Kompimismeele kasutamisele tutkaste puhul kinnitust ei leitud, kuna pimeduses ja vaikuses ei suutnud nad vihmausse leida.

Ilmselt ei ole öine pidulaud tutkastele piisavalt ahvatlev, sest päevavalges leiavad linnud toitu piisavalt.

Onrust J, Loonstra AHJ, Schmaltz LE, Verkuil YI, Hooijmeijer JCEW, Piersma T (2017). Detection of earthworm prey by Ruff Philomachus pugnax. Ibis. doi: 10.1111/ibi.12467

Sildid