Igal loomaliigil on oma elutsükkel looduse ökosüsteemis. Sündimise hetkest alates on noored ilmakodanikud osa sellest suurest süsteemist.

Kevadel lõpul toovad metskitsed ilmale üks kuni kolm talle ,kes varjavad ennast kiskjate eest rohu kaitsvas rüpes. Noores eas abitud ning sõltudes täielikult emasloomast on talled kerge saak kiskjatele (rebane, ilves, hunt, aga neile on lisandunud nüüdseks uus liik - šaakal).

Šaakal saab olema ilmselt tulevikus metskitse tallede jaoks tõsine katsumus. Sest šaakalite võime õppida küttima erinevaid saakloomi on tuntud üle maailma. Pole kahtlustki, et uustulnuka jaoks on kergesti õpitav, kuidas abitud talled noores eas rohust üles leida.

Alati leidub metskitseperesid, kes elavad ohtlikuimad esimesed elukuud üle emapiima toel. Kasvavad tugevaks ning suudavad emaslooma ohuhäälitsust kuuldes kiskjate eest põgeneda.

Kuid ilvese osavuse vastu on metskits sageli abitu. Ilvese jaoks pole oluline, kas on tegu talle või täiskasvanud loomaga. Ilves kütib seda saaklooma, kes murdmiseks kõikse sobivamas kohas ja ligemal. Teatavasti pole ilves „pikamaajooksja“ ehk loobub kiire metskitse jälitamisest, kui pole saaklooma õnnestunud esimeste sööstudega tabada - olgu tegemist noore metskitse või tallega.

Metskitsede jaoks on talv kõikse raskem aastaaeg, seni ellujäänud katsuvad selle koos vanemate emasloomadega, karjadesse koondunult üle elada.

Mida sügavam lumikate, seda kergemaks saakiks muutuvad metskitsed hundile, samuti meie endi hulkuvatele koertele, kes kodus liputavad saba, aga metsas muutuvad verejanulisteks kiskjateks.

Koerad käivad enamalt jaolt jahil kahekesi ning sedasi läbi aastate öö pimeduses, metsades ringi hulkudes on muutunud metskitsede jaoks tõsiseks „nuhtluseks“ – seega ainuke metskitsede liitlane hulkuvate koerte vastu on metskitsede looduslik vaenlane - hunt.

Hundid küttivad metskitsi toidu eesmärgil: koerad on rohkem „lõbu peal“ väljas ega tule enamasti tagasi eelmisel ööl murtud korjuse juurde, vaid asuvad uut jahisaaki otsima.

Siin tulevadki appi hundid, et looduses püsiks loomulik tasakaal. Kui koerte omanikud on sedavõrd hoolimatud, lubades koertel teadlikult metsloomi jahtida, sekkub loodus varem või hiljem sellesse mängu. Teatavasti ei salli hundid oma kodumetsas võõraid hunte ja ammugi mitte hulkuvaid koeri. Nõnda ongi saanud huntidest kummalisel kombel metskitsede peamised liitlased hulkuvate koerte vastu.

Paraku Eesti seadusandlus, mis peaks ohjama hulkuvaid koduloomi ei toimi. Noored metskitsed saavad loota vaid huntide peale talvekuudel. Hundid murravad metskitsesid talvelperioodil kordades vähem, kui öösiti lõbu pärast metsas jahti pidavad koerad.

Jahimeestele tuletaks meelde, et hulkuvate koerte laskmine on kriminaalselt karistatav, seega peate leidma seaduslikumaid lähenemisviise sellise olukorra lahendamiseks meie metsades.

​Video: LINK

Kui metskitsed on talve üle elanud, siis kevadel ajab emasloom võsukesed oma päi elama ja kevade lõpul toob vanaloom uued talled ilmale. Noored „teismelised“ metskitsed saavad elada oma esimesed kuud iseseisvalt. Kuidas noored loomad oma esimesi vabaduse kuid naudivad võite näha videost - nagu kõigile noortele kombeks ei osata ohte tajuda ning tegeletakse mänguga…