VIDEO ja LUGEJAKIRI

Postitas Looduskalender - E, 31.07.2017 - 12.12
Autorid

Mõtikles, pildistas ja video salvestas Mati Sepp

 

Sisu

Looduses on palju põnevat, aga kahjuks paljude loomaliikide ja teiste elusolendite eksistents Eestis hääbumas: lendorav, metsis või kivisisalik. Nimekirja võiks hakata lisama ka hunti ja ilvest kelle elu on metsas väga raskeks läinud.

Põhjuseid on mitmeid, miks liigid hääbuvad. Lendorava ja metsis kannatavad tõsiselt kisklus surve all. Kuigi kisklus surve kaitsealustele liikidele on tabuteema ning sellest räägitakse vähe - vahel harva lisatakse artikli lõppu vaid viide kiskluse survele.

Kui looduskaitsele kulutatakse igal aastal miljoneid eurosid, miks siis kisklus surve vähendamist ei rahastata looduskaitse rahadega või on poliitika sarnase rahastamise vastus (lendorav).

Kui uurida mitu miljonit aastas kulub kisklus surve vähendamisele, siis selgub, et see summa pole isegi mitte sadades tuhantetes. Kogu Eestimaal kulub kisklussurve vähendamiseks looduskaitse alustele liikidele 2500 eurot aastas. Samas võin tuua võrdluseks, et aastas kulub hundi maine parandamisle riigil 25 000 eurot. Hunti maine parandamise tulemusi oli Sõõru metsas reaalselt näha.

kivisisalik

Noorkotkastel oli õppus Sõõru metsas, kus videol kuvatud kivisisalik elab ja puude peale pandi sildid: “2017 a. juunikuus on Sõõru metsades tuvastatud kolm marutaudi juhtumit huntide populatsioonis“

Kurb oli see, kui noorkotkaste laager läbi sai ja „noored sõdalased“ koju läksid, kuid jätsid õppuse käigus ülesse riputatud sildid metsas puudelt maha võtmata - nädalavahetusel läks ümbruskonnas lahti korralik paanika, kui inimesed hakkasid metsa seenele minema… Võtsin otsuse sildid maha võtta hoolimata tagajärgedest, kas tohin seda teha - ikkagi sõjaväe värk. Kuid kahju oli juba sündinud, inimesed räägivad, et metsas on marutaudis hundid ja seenele väga keegi julge minna. Olen kohaliku poe müüjale öelnud, et ta annaks inimestele teada, et marutaudi sildid ei vasta tõele. Poemüüjad lubasid aidata, et inimesed ikka julgeks metsas käia ega õhutaks hundivaenu ning levitaks kuulujuttu justkui elutseksid Sõõru metsas marutaudis hundid.

Video: LINK

 

Kivisisalik         Lacerta agilis

 

Aga videoklipi kangelase juurde: minu väike uurimistöö internetis aitas meie perel paremini mõista II katekooriasse kuuluva emase kivisisaliku elu tagamaid Eestis ja Sõõru metsas.

Euroopa Liidus on kivisisalik rangelt kaitstav liik, kantud loodusdirektiivi IV lisasse, mis kohustab kivisisalikke ning nende elupaiku hoidma kõigis liikmesriikides. Ühtlasi Eestis elutsev kivisisalike asurkond on Põhja-Euroopa suurim, kuid kauaks?

Kahjuks pole kaitse alla võetud Sõõru kivisisalike elupaiku võetud ega ilmselt võetagi. Teadaolevalt ainus koht Jõgevamaa, kus kivisisalikud elutsevad 93,71 hektarilisel alal, mis kirjas majandusmetsana ning seal paikneb ka jahimeeste lasketiir.

Liigi kaitseks on seni moodustatud vaid üks püsielupaik Harjumaale Männikule. Kivisisaliku uurijad soovivad Sõõru asurkonda kaitse alla võtta. Paraku asjad Eestis nii ei käi: ennekõike vaadatakse inimeste majanduslikke huve ja alles seejärel kaitsealuste liikide huve. Pealegi pole kivisisalikul just palju eestkõnelejaid, seega on liik määratud vähemalt Sõõrul aeglasele hääbumisele just inimtegevuse mõjul, millele ka teadlased viitavad.

Kivisisalik on üks meie looduses elutsevast viiest roomaja liigist, kuid ilmselt vähesed teavad, et kivisisalik ja nastik on Eestis ainukesed liigid, kes munevad mune. Kivisisalik muneb oma munad rohuvabadesse liivapaljanditesse, aga nastik lehekõdusse.

Mida väiksem sa oled, seda suurem on tõonäosus, et sind ei märka isegi seenelised.