Rattur ja ilves Vol 2

Postitas Aasta Loom - L, 15.12.2018 - 10.00
Sisu

 

Oma eelmises loos "Rattur ja ilves" kirjutasin, et mul õnnestus hea juhuse läbi olla ilvese ja inimese näost-näkku kohtumise pealtnägijaks. Kuna konkreetne metsakiisu osutus üsna julgeks, tekkis mul kohe paar ideed, kuidas looma paremini pildile püüda.

 

ilves

 

.....nagu eelmise loo lõpus ütlesin, oli ilves uute inimeste saabumisel vaateväljast lahkunud ning arvatavasti varjus juba tihnikusse. Varasematele tähelepanekutele tuginedes teadsin ja lootsin, et umbes 5-10 minuti jooksul jätkab ilves oma plaani. Plaani suunduda oma saaklooma juurde, et söömist jätkata. Mina kasutasin seda aega, et hiilida allatuult lähemale sellele kohale, kust ilves iga kord välja oli tulnud. Varjusin teeperve, mis summutas ka minu liikumisheli. Jäin nüüd ootama paarikümne meetri kaugusele. Ootasin ja lootsin. Vot nüüd oleks võimas, kui ilves tuleks: kaugus on täpselt paras, võttenurk hea, taust mahe ja metsane. Ootasin... vahepeal avanesid taevaluugid ning hakkas sadama kevadiselt külma vihma.

 

ilves
'

Ja siis ta tuli! Täpselt kümme minutit hiljem. Esmalt paistis peanupp, seejärel kogu keha. Tegin esimesed pildid ja ilves märkas mind kohe. Ta tardus paigale ning puuris mind pilguga. Näha oli, et see ilvesele ei meeldinud – ta vibutas noomivalt minu suunas oma sabatutti! Püsisin liikumatuna. Ilves istus ühel hetkel maha ja pidas aru – mida teha? Seejärel pidas ta targemaks minna tagasi peitu. See vaatlus kestis kokku poolteist pikka minutit.

 

ilves
Ilves noomivalt sabatutti vibutamas.
 

Nüüd oli aeg ka minul taanduda, sest näha oli, et minu tähelepanu loomale ju ei meeldinud. Ta ei läinud sööma ja see pani mind tundma end halvasti. Hiilisin eemale, veelgi varjulisemasse kohta ning jäin sinna ootama. Täpselt kümme minutit hiljem tuli ilves taas. Nüüd olin juba sellisel kaugusel, et ilves mind ei märganud. Ta seisatas, vaatas siia-sinna, mõtles hetke ja suunduski sööma. Ma ei mäleta enam päris täpselt, kaua ta toitus, umbes 15 minutit. Seejärel suundus ta taas peidukohta. 

 

Otsustasin vahetada oma varitsuspaika  ja jäin nüüd ootama uues kohas. Vaid viis minutit jäi puudu minu kahe tunni pikkusest varitsust. Seejärel märkasin taas ilvest, kes vaatas pilguga ümbruse üle, hindas selle turvaliseks ja suundus otsejoones saaklooma juurde. Minu uus varituspaik oli valitud nõnda, et sealt õnnestus näha ka saaklooma. Ilves toitus nüüd metskitse juures 8 minutit. 

 

ilves
Kas märkad ilvest ja tema saaklooma? 
 

Kõht täis, läks ilves taaskord turvalisse paika puhkama. Minagi suundusin mujale ja otsustasin varitust jätkata autost, sest teadsin, et oodata tuleb nüüd kaua. Võib-olla ma täna ei näegi enam ilvest, sest kõhu sõi ta ju täis. Valgus oli juba kadumas ning võimust võtmas hämar aeg. Mängisin peas läbi erinevad pildimotiive, mida mul veel teha oleks võimalik, kui ilvese teekond jääb samaks. Enne metskitse juurde suundumist oli ta seisatanud teepeal, et hinnata olukorda – just selle hetke tabamisele ma nüüd panustasingi.
Tund ja kakskümmend minutit ootamist ja siis ta viimaks tuligi! See oli minu jaoks juba väga viimane aeg, sest kümme minutit hiljem ma enam pilti teha ei oleks saanud – liiga vähe valgust.
Nii nagu varasematel kordadel, seisatas ka nüüd ilves ja otsustas hetkeks isegi maha istuda. Ta oli ilmunud välja nagu kummitus ja vaatas nüüd minu poole. Püsisin vaikselt ja liikumatult. Vaatasime üksteist niimoodi pikalt, kuni kuulsin, et kusagilt kaugelt tuleb auto. Mõtlesin, et kas lähenev auto jõuab ka pildile, enne kui ilves lahkub. Ühel hetkel ilmuski auto, sain veel paar pilti ja nii äkki nagu ilves oli ilmunud, oli ta ka kadunud. Kolm minutit hiljem oli ilves tagasi ning suundus otsejoones sööma. Seejärel lahkusin aga mina, soovides ilvesele kõike head!

 

Remo Savisaar

 

ilves ja auto

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.