Videod ja kommentaarid Ahto Täpsi
Kevad käes ja veed on valla. Kes on plaaninud Uhaku karstiala külastada, siis praegu on selleks hea aeg.
Vett jätkub nii jõkke, kui maa alla. Head kaemist.
Ohoi Sinda, rauda, raiska,
rauda raiska, rähka kurja,...
...Tean ma sündi su sõgeda,
Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Marko Mägi
Rasvatihaste pesakaste pildistas Marko Mägi
Rasvatihane Parus major
Kuna käes on viimane aeg vanade pesakastide korrastamiseks või uute ehitamiseks, seisavad paljud silmitsi küsimusega pesakasti ruumikuse kohta. Kui suures pesakastis lind end hästi tunneks? Kas on üldse oluline, kui suur pesakast on?
RMK ja ajakiri EL annavad teada
Erik Mandre foto – Eesti Jahimehe eriauhind 2015
Ajakiri Eesti Loodus on fotovõistlusi korraldanud juba 16 aastat, aga pilte on avaldatud ajakirjas või El kodulehel. Esimest korda välja pandud Eesti Looduse fotonäitust saab tasuta külastada RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24), tööpäevadel 9–18-ni.
Ajakirja Eesti Loodus ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) näitus koostati Eesti Looduse fotovõistluse viimase kolme aasta parimatest töödest. Viiskümmend suuremõõtmelist pilti ilmestavad Eesti looduse mitmekesisust ning Eesti loodusfotograafia arvestatavat taset. RMK aatrium sobib loodusfotode galeriiks suurepäraselt ja sellisest kohast oleme juba pikka aega puudust tundnud.
Mäger on loom, kes on aastaringselt seotud urgudega. Selliseid urusüsteeme nimetatakse mägralinnakuteks. Uruavade arv oleneb sellest, kui kaua linnak kasutusel on olnud. Linnakute rajamiseks sobilikke paiku pole just palju: pinnas ei tohi olla varisemisohtlik, samuti tuleb arvestada põhja- ja pinnaseveega. Seda ka üleujutuste ajal. Ja linnakut ümbritsev maastik peab pakkuma piisavalt kättesaadavat toitu, et kogu pere söönuks saaks.
Toimivaid mägralinnakuid võib pidada ehituskunsti tippteoste hulka kuuluvateks. Kui pinnas seda võimaldab (lubab), siis võivad käikudesüsteemid olla isegi mitmekorruselised. Samas on ruumid (käigud) hästi ventileeritud, säilitavad vajalikku õhuniiskust ja hoiavad ühtlast temperatuuri. Mägra uruava ees on hulga väljatassitud liiva ja alati on liiva sees vagu. Vagu on kindlaks määramistunnuseks, et urgudes elutseb mäger.
Vahur Sepp
Kui selgus, et 2016. aasta loomaks on valitud mäger, levis mälumänguhuviliste sõprade seas keeruga küsimus: kuule, kas sul mägra ladinakeelne nimetus on ikka meeles? Muidugi, Meles meles.
Küllap me kõik oleme kuulunud ja isegi kasutanud väljendit „ära mängi mäkra“ – kõlaliselt kaunis, peaaegu nagu värss vanast regivärsilisest rahvalaulust; isegi algriim, kus sõna alguses korduvad täis- ja kaashäälikud, aga ütluse sisu või mõte pole seevastu kaugeltki kõige parem – keegi on kellelegi miskit sorti pahandust või probleeme kaela tõmmanud. Tihti selle nüansiga, et keegi jätab su hätta, „hüppab alt ära“. Inimesel on üldse kombeks oma liigikaaslaste inetuvõitu tegudest kõneldes loomad võrdlusalusena mängu tuua – kes teeb meist seatempe, kelle järeltulija on must nagu põrsas, keegi meie hulgast on rongaema või käitumises-kõndimises kohmakas nagu karu jne.
Mägravaatlusi sisestati mullu loodusvaatluste andmebaasi ainult 7. Tänavu mägra-aastal ootame neid rohkem.
Mäkra looduses kohata pole lihtne, vähesed on teda näinud. Ent tema tegevusjälgi – käpajälgi mudas, liivas või lumel, urgusid ja käiguradasid pole raske leida. Mäger on levinud pea üle kogu Eesti.
Hetkel on mägravaatlusi loodusvaatluste andmebaasis kirjas 520 (vaata ülalolevat kaarti), millest 470 on üsna vanad, pärit aastatest 1980-1999, kui koguti Eesti imetajate atlase tarvis andmeid. Seega hilisemaid mägravaatlusi on andmebaasis ainult 50. Kahel viimasel aastal on neid andmebaasi sisestatud kummalgi aastal ainult 7. Jääb mulje, nagu oleks tegu mingi haruldase loomaga Eestis. Ent nii see pole, mäkrasid elab Eestis mitu tuhat ning mäger on ühtlasi ka jahiloom.
Loodusvaatluste andmebaas
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
