aprill 2016

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Foto Arne Ader

Sinitihane

Kulli pilk, kotkasilm – need väljendid on seotud just lindude terava nägemisega.

Linnud, kelle nägemine on märgatavalt parem inimeste omast, suudavad näha ka inimsilmale nähtamatut valgust – UV-valgusspektrisse jäävat kiirgust. Sellega siiski lindude nägemisvõimalused ei piirdu. Kuna paljud linnud püüavad saaki õhust, peavad nad selles edukad olemiseks eristama liikumisel paljusid detaile. Kui filmivaataja näeb kinolinal toimuvat ühtlaselt sujuva liikumisena, vaadates tegelikult pilte, mis vahetuvad sagedusega 24 kaadrit sekundis, siis linnud eristavad sekundis palju rohkem kaadreid.

Foto Arne Ader

Harilik kopsurohi

Harilik kopsurohi         Pulmonaria officinalis

Selleks, et varajaselt õitseda peab olema mitmeaastane taim. Kopsurohi oma roomava ning hästi haruneva risoomiga, mille pungadest sirguvadki maapealsed taimevarred. Õiepungasid annab juba lume sulades eristada, aga siis peab huvilisel taimede kasvukoht hästi teada olema, et õiepungi lehekõdust leida.

Pildid napsas Fleur, LK foorumist

Hülgerand on tühjaks jäänud, elupaikadele saabuvad uued asukad

Merisk        Haematopus ostralegus

Meriskite salgad on saabunud. Mõlemast soos linnud on mustvalge sulestikuga, pika, sirge ja punase nokaga. Silmadki punased, lisaks ümbritsetud orantshi rõngaga ning jalad kahvatupunakad justki merevees heledaks pleekinud.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Kedriköölane         Brachionycha nubeculosa

Kedriköölane on tugev, karvane öölane. Sooja hoidva karvakatte tõttu suudab ta lennata päris jahedatel kevadöödel. Kui aga temperatuur langeb alla 0⁰C, siis otsib varjulist kohta ja konutab hoopis peidus. Tavalisel kevadel lendab ta oma lendamised juba enne aprilli lõppu ära.

Kedriköölane on Eestis kõikjal tavaline, ta võib elada linnaparkides ja aedades.

Röövikud toituvad peamiselt kasel ja pajul, aga ei ütle ära ka mõnest nõrgemast omataolisest.

Aasta linnu toimkond annab teada

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 2. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 153, sh algajaid 97 ja edasijõudnuid 56. Algajate küsimused näisid taas pigem lihtsad, sest kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti 79 osalejat. Edasijõudnute hulgas oli sel korral aga vaid 2 kõigile viiele küsimusele õigesti vastanut. Õiged vastused koos selgitustega leiab 2. vooru küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Keskkonnaministeerium annab teada

Märgiga tunnustatakse loodushuvilisi noori, kes on aktiivselt kaasa löönud loodushoiualases tegevuses või pühendunud looduse uurimisele. Kandidaate saab esitada kuni 6. maini.

Noorte loodusesõprade esiletõstmisega soovib Keskkonnaministeerium innustada noori enam looduse ja seal toimuva üle mõtisklema ning looduses hoolivamalt käituma. Märke antakse tänavu välja juba viiendat korda, aastas antakse välja kuni 30 märki.

Märk antakse kuni 26-aastasele noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalise ürituse korraldamisele.

Veebikaamerapildi napsas Lussi, LK foorumist

Hiireviu     Buteo buteo

Täna õhtupoolikul munes emaslind Mari oma teise muna. Tuletame meelde, et eelmine muna muneti kolm päeva tagasi, 6. aprillil.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

Meenutuseks, et merikotkapaaril, Annal ja Ukul oli esimene muna pesas naistepäeval, teine 11.ning kolmas muna 14. märtsil. Haudumise aega rehkendatakse suurtel ning võimsatel lindudel 38 päeva, niisiis võiksime järgmise nädalala jooksul kooruvaid merikotkapoegi näha.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Kevad-udeselg          Achlya flavicornis

Kevad-udeselg on aprillikuus üks tavalisemaid ööliblikaid ja neid võib kohata kõikjal Eestis.

Külmal kevadööl tiibu väristades kütab liblikas oma kehatemperatuuri üles, suutes lennata isegi 0 ⁰C juures.

Tänu oma heale peitumisoskusele märkame neid päeval harva - näiteks mõne öise valgusallika läheduses magamas. Magav ööliblikas peidab kollakasoranshid tundlad tiibade serva alla, ärkvel olles aga hoiab neid laiali. Tiibade siruulatus 35 kuni 40 mm.

Video salvestas Ahto Täpsi

Lund on veel lisaks Alutagusele ka Haanjas. Aga viimaste päevade kevadsoe on Nigulas pannud õitsema ülased, Kagu-Eestis õitsevad pajud nii et mesilased käivad korjel ja laulab väike-lehelind, millal kõik see põhjarannikule jõuab, aga kuna meri oli jäävaba ei tohiks ajavahe väga suureks käriseda.

Harilik sarapuu       Corylus avellana

Sarapuud on enamalt jaolt alusmetsas ja metsaveertes kasvavad põõsad, aga võivad sirguda viie meetri kõrguseks, vahel enamgi. Püstiselt kasvaval sarapuul on suur tüvede arv, mida katab sile ning hallikas koor.