aprill 2016

Pildistas Villu Anvelt

Rabahaned ja suur-laukhaned

Kätte on jõudmas aasta magusaim aeg lindude vaatlemiseks ja pildistamiseks. Eestisse on saabumas miljonid pesitsejad ja läbirändajad.

Paljud neist on läbinud tuhandeid kilomeetreid siia tagasi jõudmiseks, paljud peavad siit veel sama pika maa edasi lendama. Kõik nad on meile jõudes päris väsinud ning soovivad rahulikult puhata ja keha kinnitada.

Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.

Ilusat kevadet kõigile!

Riho Kinks

riho.kinks@eoy.ee

508 6690

EOÜ 95 - koos suudame rohkem!

Pildi napsas veebikaamerast Maggy, LK foorumist

Foto Veljo Runnel, https://runnel.smugmug.com/

Mis must „prahike“ see pesapaku põhjal vedeleb?

Kodukakk        Strix aluco

Isaslind Klaus toob õhtu ja öö jooksul emaslind Klaarale viis, kuus kütitud pisinärilist. Klaara kuuleb juba kaugelt Klausi saabumist ja kakupaari „jutuajamine“ saagi vastuvõtmisel kostub päris häälekalt. Huvitav, milline võiks see jutt olla inimkeeli tõlgituna - siin on meil kõigil vaba voli fantaseerida...

Koostaid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumised põllud möödunud kolmapäeva hommikul

Ilm oli soe ja lumikate kadus eelmise nädala jooksul. Esmaspäeva hommikul olid veel kõikjal põllud valged ja ainult kõrgemad künninukid mustendasid. Juba järgmiseks hommikuks tekkisid esimesed mustad laigud ja neljapäevaks oli enamus avamaastikku lumeta. Lumi püsis kauem künnipõldudel kui oraste- ja heinapõldudel. Varjulistes kohtades ja metsa all säilis lumi laiguti nädala lõpuni. Muld sulas lume mineku järel kiiresti ülesse ja suuri veeloike põldudele ei moodustunud. Hommikud olid sageli udused ja eriti paksu uduga oli neljapäeva hommikupoolik. Pedja jõgi tõusis nädala kestel veidi üle kallaste ja veetase jäi kõrgeks nädala lõpuni.

Foto Arne Ader

Tähnikvesilikud

Tähnikvesilik        Triturus vulgaris

Aprillipäike toob sabakonnalised oma talvituspaikadest välja ning rännak kudemisveekogusse saab alguse. Sobivad madalad ja soojaveelised tiigid, järvesopid, ojad või kraavid. Suve esimese poole veedavadki tähnikvesilikud veekogudes. Talvituti kambakesti koos: lehehunnikutes, samblavaibas, kõdukändudes, kasvõi mutikäigus ... aga juhtub, et ka keldrites.

Foto Arne Ader

Siil

Harilik siil        Erinaceus europaeus

„Okaskeradele“ on talv koos uinakuga otsakorrale saanud. Varakevad ei paku putuktoidulistele rikkalikku toidulauda sest külmadel öödel võib vahel saagi tabamine võimatuks osutuda, aga õhtuhämarast alates siilid just ringi liiguvad.

Foto Arne Ader

Kalakajakad mängivad

Lindude paaritumine on küllalt keeruline toiming ja võib üpris tihti ka ebaõnnestuda.

Põhjuseid võib olla erinevaid sest linnud peavad üksteise soove lugema „silmadest“ või aimama käitumisest. Nii võib tekkida sugupoolte vahelist mittemõistmist ning mõningatel juhtudel võib paarilise käitumisest häiritud emaslind muutuda isegi agressiivseks. Mõnedel liikidel püüab isaslind saavutada nõusolekut paaritumiseks kingituste toomisega, aga nagu me kõik oleme märganud, linnud ei puuduta üksteist enne „lembehetki“, mis võib teadlaste seisukohtadest lähtuvalt olla põhjuseks, miks nad peavad  paarituma ühe muna viljastamiseks mitmeid kordi.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Hallhüljeste elu „tähtsaim aeg“ hakkab tasapisi ümber saama. Veebruarkuus nägijatena ilmavalgust näinud kümne kuni kaheteist kilosed hülgepojad teevad juba meres oma esimesi avastamisi, seda täiesti iseseisvalt, ilma emaslooma abita. Hülgemammad toitsid oma poegi alla paarikümne päeva, laktatsiooniperioodi kestel arenes välja ka noorte hüljeste immuunsüsteem ning nende kehakaal imetamise lõpul oli üle neljakümne kilo.

Pl@ntnetti testis oma piltidega Kaido Einama Arvutimaailmast

Meil on muusika-äpid, mis tunnevad mängivat muusikat kuulates ära selle esitaja ning loo. Meil on ka fotode organiseerimise tarkvarad, mis tuvastavad piltidelt nägusid ja ütlevad, kes on pildil. Meil pole veel korralikke loodushäälte, seente, loomade ja taimede määrajaid. Või kas ikka pole? Tegelikult on küll. Ja enam pole 1. aprill. Pl@ntNet tunneb pildilt ära taime kas õie, lehe, varte või vilja järgi.

Tegemist on Prantsusmaal loodud taimemäärajaga, mis peaks Lääne-Euroopa floorat tundma. Kuid selgub, et ka Eesti taimestik pole tehisintellektile võõras.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Lumevaksik      Phigalia pilosaria

Lumevaksik on üks esimesi liblikaid, kes koorub kohe peale lume sulamist ja lõpetab lennu juba enne aprillikuu lõppu.

Isaliblikad on ööaktiivsed ning lendavad hästi kunstliku valguse peale.

Tiivutud emased ronivad õhtul  puutüvele või oksale isast ootama, kuhu nad ka hiljem munevad (muuseas, kevadel liigub tiivutuid emasliblikaid vähemalt seitsmest liigist). Röövikud elavad tammel või ka teistel lehtpuudel, kohata võime näiteks parkides.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Soomaa Rahvuspargi piiritähis

Tuletame saabunud kevade puhul meelde kaitsealadel liikumise võimalusi ja igaüheõiguse reegleid.

Kaitsealade peamine eesmärk on loodusväärtuste säilitamine, aga ka inimestele vaba aja veetmise võimaluste pakkumine - olgu selleks siis matkamine, fotograafiaga tegelemine, orienteerumine vmt. Leidub kaitsealasid, kus piirangud on leebed, lubatud on mõõduka intensiivsusega metsaraie ning külaelu ei erine tavapärasest. Samas leidub ka rangete piirangutega kaitsealasid, kus tundlike ohustatud liikide või elupaikade kaitseks on keelatud igasugune majandustegevus ning teatud juhtudel pole lubatud ka alal viibida.