Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Tamme-kedrikvaksik
Tamme-kedrikvaksik Biston stratarius
Tamme-kedrikvaksiku avastas Eestist esmakordselt harrastusentomoloog Tiit Marnot 1961. aastal. Nüüdseks on nad üle Eesti levinud ja kohati üpris tavaliseks muutunud.
Liblikas lendab aprilli keskpaigast, maikuu keskpaigani.
Mägrahuvilised on vahvalt tegutsema hakanud, mille tulemusena on selle nädala seisuga loodusvaatluste andmebaasis kirjas juba 22 mägravaatlust ehk kolm korda rohkem kui mullu terve aasta jooksul tehtud vaatlusi kokku. Aitäh kõigile vaatlejatele! Tore, et juurde on tulnud ka uusi vaatlusruute Pärnumaal, Viljandimaal ja Tartumaal, ning neli vaatlust on veel "soolas", mis andmebaasis pole praegu nähtavad, kuna liigirühma ekspert ei ole jõudnud neid üle kontrollida. Nõnda kinnitas meile Reigo Roasto Keskkonnaagentuurist.
Tundub, et tänavu võime jõuda rohkem kui 100 mägravaatluseni, see oleks ju vahva.
Video salvestas Mutikluti, LK foorumist
Merikotkas Haliaeetus albicilla
Veebikaamera püsivaatajad teavad, et umbes selles vanuses hakkavad kotkapojad endid jalgadele upitama – ega need esimesed sammud kergelt ei tule, aga tahtmist peab olema.
Söödavaru tundub pesas olema „nädala jagu“, milline saab olema porikärbeste hulk soojade ilmadega, aga näeme…
Video ja rajakaamera salvestus Ahto Täpsi
Pruunkaru Ursus arctos
Alutagusel peab välja vahetama osa seadmetest, aga lähiajal saame usutavalt kaamera töökorda. Karuelu huvitavad ajad algavad maikuus, aga siis juba täpsemalt, kui veebikaamera töös.
Pildi napsas Shanta, LK foorumist
Täna hommikuks oli pesapakus 1 juba üksteist muna
Rasvatihane Parus major
Kuna munad on katmata jäetud (mis on ka tunnuseks) võime arvata, et emaslind haudub sest näeme teda päevaajal ajuti pesal istumas. Haudumist alustatakse peale viimase muna munemist, aga homseks peaks selgus „pesapakus“ olema. Hauduvat emaslindu käib toitmas isaslind
Eilsest saab registreeruda 20.—22. mail toimuvale Roheliste Rattaretkele “Kuidas elad, Põltsamaa?”, mille Rohelises telgis räägitakse tänavu ka aasta loomast mägrast. Kui võimalik, näitame retkelistele trassi ääres mõnda mahajäetud mägraurgu. Toimivat mägraurgu segada ei tahaks, käes on ju mägrapere poegimise aeg. Kui me sobivat urgu siiski ei leia, aitab looma tundma õppida põhjalik töötuba loengu ja filmiga Kirna laagris. Kohale tuleb hea mägratundja ja ning tänavuse mägraseire üks eestvedajaid Remek Meel. Et tänavu oodatakse mägravaatlusi kõigilt loodushuvilistelt, teeme kõik selleks, et huviline omal käel metsa minnes tunneks ära mägra võimalikud elupaigad ja tegevusjäljed.
Fotod Arne Ader
Vaher õitseb
Harilik vaher Acer platanoides
Vahtrapuude õitsele puhkemine tähistab fenoloogilise päriskevade algust.
Täisõites vaher – see on tõeline vaatamisväärsus. Soojadel ja päikeselistel kevadpäevadel, kuuleme puudelt mesilaste või teiste mutukate suminat, kes ennastunustavalt nii nektarit, kui elutegevuseks vajalikku rohekat õietolmu koguvad.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
