august 2016

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Roosasambliklane

Roosasambliklane         Miltochrista

Roosasambliklane on kogu Eestis levinud ja üsna tavaline. Liblikad lendavad sega- ja okasmetsades, puistutes ning aedades, alates juulist kuni augusti keskpaigani.

Väikest „kasvu“, tiibade sirulaiusega ca 26 mm, roosasambliklane on öise eluviisiga ja lendab tihti tehisvalgusele. Päeval aga magab, kus juhtub ja iga segamise peale lendu ei tõuse.

Röövikud toituvad puutüvedel ja –okstel kasvavail samblikel ning talvituvad.

Fotod Arne Ader

Ussilaka-jänesekapsa kooslus

Harilik ussilakk          Paris quadrifolia

Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Igaüks peaks meist teadma, et seda marja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.

Kasvab Eestis kõikjal nii laane- kui salumetsades ning puisniitudel. Õnneks pole ta kusagil eriti arvukas ning mõne teise taimega teda segamini ajada pole võimalik.

Foto: Tiit Hunt

Jõevähk

Harilik jõevähk ehk väärisvähk        Astacus astacus

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

Näsiniin

Harilik näsiniin        Daphne mezereum

Näsiniine kogu taim on mürgine ning täiskasvanud inimese võib tappa juba tosina marja söömine.

Seda taime peab tundma. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles „tapma“.

Näsiniint kasvab hajusalt üle Eesti, ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes, samuti soostunud kasvukohtadel.

Väheharunev kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad erinevalt - põõsa ladvas piknevad lehed kimpudena ning varrel hõredalt.

Fotod Arne Ader

Kuslapuu

Tutvustame tänavu uuesti meie metsades kasvavaid mürgiseid või osaliselt mürgiseid metsamarju, seda nende valmimise järjekorras.

Meditsiinitöötajatele on tavapärane, et lisaks kodukeemia mürgistustele saabub suve lõpus aeg, kus ilmnevad mürgistused metsamarjade söömisel ja seda just laste hulgas.

Vähem, kui nädala eest oli meie seltskonnas sarnane kogemus, et koolieelik pistis suhu hariliku kuslapuu marjad – hea, et kohe jaole saime. Selgitus oli selline, et meil koduaias on palju punaseid sõstraid… Järelikult peame tundma ohtlikke marju ning neid ilma hirmutamata ka lastele tutvustama.

Koduaias ja metsas kestab marjaaeg ja väikelastele võib tunduda, et kõik mammud ongi söödavad…

Kokkutulekule kutsub Tõnis Eenmäe

Tõravere observatooriumi 1,5 m läbimõõduga peegelteleskoop AZT-12 

Tere astronoomiahuvilised!

Sel aastal toimub astronoomiahuviliste kokkutulek 10-14. augustil taas Tõraveres. Kokkutuleku juhtteemaks on sel korral "Päikesesüsteem janteised planeedisüsteemid".

Täpsemat infot kokkutuleku kohta saab veebilehelt: LINK

Osaleda soovijaid kutsume üles kindlasti ka veebilehe kaudu registreerima!

Tavapäraselt on lisaks öistele vaatlustele nii palja silmaga (meteoorid) kui teleskoopidega kavas ka mitu loengute sessiooni nii astronoomiahuvilistelt kui professionaalsetelt astronoomidelt.

Pildi napsas Solo, LK foorumist

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Eile hommikul kell 11 lahkus kurepoeg pesalt ja me kõik olime veendunud, et rännukihk viis noorlinnu liikuma. Pesale võisime oodata veel isalind Karli, mis aga juhtus?

Täna kell neli õhtupoolikul saabus kurepoeg Kalli tagasi pesale, kuigi mee ootasime pigem isaslindu ja jääb eeldatavalt ka ööd veetma.

Fotod Arne Ader

Tumepunane neiuvaip

Tumepunane neiuvaip         Epipactis atrorubens

Südasuvine õitseja, kuivade kasvukohtade taim ning lubjalemb, mis ta meie neiuvaipadest peamiselt sobiliku kasvukohtade piiratuse tõttu veidi haruldaseks teeb. Loode-Eestis alustasid esimesed õitsemist paari nädala eest.