august 2016

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Kehvavõitu ilmaennustust lähemateks päevadeks lubatakse, aga õhtul tasub taevasse ikka piiluda äkki vähemalt laiguti saab tähistaevast näha. Valgusreostusega linnades ei pruugi langevad perseiidid nähtavad ollagi.

Tänavu lubatakse ohtrat perseiidide sadu – nn „tähesadu“ põhjustab Päikese ümber tiirlevast Swift-Tuttle-i komeedist maha jääv kosmilise tolm, mille osakesed Maa atmosfääri sattudes heleda leegiga ära põlevad.

Põhjalikku materjali, jooniseid ja video võimalust pakub TÜ novaatori veebileht: LINK

Fotod Arne Ader

Paakspuu

Harilik paakspuu          Frangula alnus

Hariliku paakspuu viljad on väga mürgised, neid ei tohiks mingil juhul süüa, samuti on mürgine puu koor.

Paakspuu viljad näevad hetkel välja sellised nagu Aarne pildil. Suur osa luuviljadest, milles peidus kaks luukest on veel punased, aga sügis värvib kõik viljad mustadeks.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Mäger           Meles meles 

Kui Sa oled päev otsa koobastes veetnud tahab kasukas ikka sugemist saada. Paarina saab lähedale sinna kuhu ise hästi ei pruugi ulatuda.

Video lõpus tuleb pesaümbrust uudistama võõras isend, kes peab igaks juhuks paremaks kiirelt lahkuda….

Äkki on Sul vaatamata jäänud, milline on mägra maja interjöör: LINK

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Rasvatihane        Parus major

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhülged hakkasid lesilasse kogunema üleeilsest ja täna on näha, kuidas teise aasta merikotka teravate küüniste eest on parem pakku minna. Talvisel ajal suhtuti kotkastesse palju „ükskõiksemalt“.

Helitausta pakub oma hädaldamisega merisk ehk meriharaksa.

Tormivarjus on nii luigepere, kui teised suuremad linnu, eile liikusid ringi hallhaned.

Kaamera vaatab tormivarjulisemale küljele, aga lõunakaare tuult oli täna iiliti üle 20 m/s.

Õhtuks muutus hülgelesila palju arvukamaks.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Külmaöölane

Külmaöölane        Enargia paleacea

Külmaöölane on Eestis kõikjal levinud ja üsna tavaline. Liblikaid võib kohata leht- ja segametsades, võsastikes, aedades jm.

Külmaöölane naudib öösel meelsasti tehisvalgust, aga päeva hakul otsib magamiseks varjulise koha.

Esimesed isendid ilmuvad juuli lõpus, kuid hilisemad koorujad võivad lennata esimeste öökülmadeni.

Röövikud elavad põhiliselt kasel ja haaval. Talve aga elavad üle munadena.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Õitsev harilik seenlill

Augusti esimene nädal oli väga sajune. Vihma tuli vähemal või suuremal määral kõigil nädalapäevadel. Kõige suuremad sajud koos äikesega olid reede ja laupäeva vahelisel ööl - enam kui 30 mm.

Kokku tuli nädalaga vihma linnas 69 mm ja alevikus 77 mm.

Tavaliselt sajab siin kandis kogu augustikuu jooksul ligikaudu 90 mm.  Seega saime tänavu augusti esimese nädalaga juba 75-85% kuu tavapärasest sajuhulgast kätte.

Päikese loojang