november 2016

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Hallrästas õunapuul

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab välja Aasta lind 2018 ideede konkursi.

Kuna samal aastal toimuva Eesti 100. sünnipäeva üks esiletõstetavaid märksõnu on Eesti põlisloodus, otsime seekord aasta linnu kandidaati meie põlislooduse sümbolite seast.

Ettepanek peab sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, kavandatavate tegevuste kirjeldust ning võimalike teostajate nimesid. Teostajad peavad olema enda esitamisega nõus, võimelised kavandatut ise ellu viima ning vajadusel koos EOÜ-ga rahastustaotlusi koostama.

Ideed palume saata 2. detsembriks 2016. e-postiga aadressil:

riho.kinks@eoy.ee

Loodusmuuseum annab teada

Video aasta looma toimkonnalt

10. novembril on Öökulli akadeemias külas zooloog Peep Männil. Kell 18 algaval kohtumisel vaatame lähemalt seda, millist rolli mängivad rajakaamerad loomade elu tundmaõppimisel ning mida nende abil erinevate liikide kohta teada oleme saanud.

„Ulukite uurijad kasutavad oma töös aina enam automaatselt pildistavaid või filmivaid rajakaameraid,“ juhatab teema sisse Peep Männil. „Sõltuvalt uuritavast objektist paigaldatakse kaameraid kas loomade võimalikele liikumisteedele, pesitsuskohtade juurde või toitumispaikadesse“.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Haridus- ja  Teadusministeeriumiga kutsub õpilasi osalema 2017.a keskkonnaalaste  uurimistööde konkursil.

REEGLID

⦁ Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased

⦁ Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast

⦁ Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga

⦁ Referaadid ei kuulu hindamisele

ESITAMINE

⦁ Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 20. veebruariks 2017. a  aadressil: LINK

KONKURSS

⦁ I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti

⦁ II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja  10 gümnaasiumi parema töö autorit

Video salvestas Ahto Täpsi

Kährikkoer ehk kährik        Nyctereutes procyonoides

Täna Valgamaal Meegastes. Kas oli kährik surnud vanadusse või murdis mõni tõbi. Jaol olid nii ronk, kui tihased ka kähriku suguvend ei põlanud raibet.

Huvitav, et maanteedele jäävad sügisel just kährikulaibad vedelema, ei hooli neist eriti teised imetajad.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Sügisene mõisapark möödunud nädala algul

Ilm muutus nädala jooksul korrast külmemaks. Esmaspäeval oli veel õhutemperatuur plusspoolel, kuid juba õhtuks hakkas külmetama.

Teisipäeva hommikuks oli muld pealt kõvaks muutunud, aga külmunud kiht oli väga õhuke – vetrus jala all põllul kõndides.

Lehes suurelehine pärn

Kirjutas ja pildistas Urmas Tartes

Surusääsk

Sel aastal langes lumi külmumata maapinnale. See tähendab, et lumevaiba all on tavalisest ehk soojemgi. Mis omakorda tähendab, et ees võiks oodata rikkalik putukatalv.

Sain veel enne tuiskude saabumist seekord Keila jõe lähistel lumepinda uurida. Mutukaid jätkus – talikevikud, lumesääsed, surusääsed ja erinevad ämblikud olid lumel liikvel. Näis, mida põnevat sel talvel eelseisvad lumekuud pakuvad.

Kuniks tuisud vaibuvad on hea soojas kambris pilte vaadata. Palamuse kihelkonnakooli muuseumis on novembrikuus vaadata fotonäitus: „Midagi on veel”.

Palamuse näituse kohta lähemalt: LINK

Pildistas Kaido Einama

Esimene jää tekib. Sinikaelad  jääserval.

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Laanepüü         Tetrastes bonasia

Esmaspäeva hommikul, kui Ahto video salvestas oli Kauksi kandis Virumaal lund metsavahel paarikümne  sentimeetri jagu. Selline näeb välja laanepüü öine, lumine magamisase. Laanepüü „reetsid“ lumekoopasse jäänud "maisikepikesed". Kohevas, äsja sadanud lumes on neil lausa lust ööbida.

Vanalinnud pidasid septembris – oktoobris oma sügiseset „mängu“ ning sel ajal moodustunud paarid võivad vahel jääda kokku kogu talveks.