detsember 2016

Eesti metsa majandamine tuleb suunata säästvale rajale ja muuta avalikkusele arusaadavaks

Eestimaa Looduse Fond annab teada, www.elfonf.ee

Foto Arne Ader

Kuusik. Elva jõe ürgorg

Kuusik. Elva jõe ürgorg

Tartus 8. detsembril kohtunud keskkonnaühendused ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased vaagisid metsamajanduse hetkeseisu ja püüdsid leida lahendusi Eesti metsade paremaks kaitseks. Ühiselt tõdeti, et Eesti ei tohi jätkata metsapoliitikat, mis kasutab puiduressurssi tuleviku arvelt, on kliimavaenulik ning avalikkusele läbipaistmatu. Keskkonnaministeeriumile tehakse ettepanek arvestada majanduslike huvide kõrval ka metsa ökoloogiliste ning sotsiaalsete väärtustega, kaasates vastavad huvirühmad võrdsetel alustel poliitikakujundamisse.

Isased vs emased - kes on nutikamad ülesannete lahendamisel?

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Alles hiljuti oli aasta linnu teadusuudiste rubriigis juttu rasvatihase oskusest jätta meelde teiste lindude toiduvarude asukohti nende käitumist jälgides (vt uudist siit). On teada, et rasvatihased on ruumilist meeldejätmist nõudvate ülesannete lahendamises võimekamad sini- ja salutihastest.

Mägraseire tulemused: arvukus on kerges tõusutrendis

Sisu
mäger
Mägraseire leidis mägra olevat heas seisus.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Tänavu toimus esmakordselt Eestis mägraseire, mis oli oluline ettevõtmine aasta looma seisukohalt. Aasta alguses me ju ei teadnud, millises seisus on mägra asurkond. Võis arvata, et päris nadilt mägral ei lähe, kuna mäkra ikka siin-seal nähakse, aga midagi täpsemat kui paljas arvamus ei saanud senimaani öelda. Kuna mägra suhtes puudub ka suur jahihuvi, ei saa tema jälgimiseks kasutada jahimeestelt kogutavaid andmeid.

Muti tegemisi

Fotod Arne Ader

Mutt

Mutt

 

Harilik mutt ehk Euroopa mutt     Talpa europaea

 

Maaalused talveuinakut ei tee, lihtsalt liigutakse allpool pinnase külmumispiiri.

Lumi on läinud, maapind jälle vett täis ja juurde tekkivad mutimullahunnikud nähtaval (elamine tahab ju õhutamist ning kuivatamist). Paksus metsas mutt ei ela, välditakse samuti liivaseid ning liigniiskeid kohti. Tegutsetakse nii aedades, parkides, rohumaadel, kui  metsaveertes.

Sandra aasta looma luuletus

Sisu

Uudishimulik mäger     
Sandra Uustalu (4.kl, Ridala Põhikool)

Mustavalgekirju mäger
tahtis väga  näha  mäge.
Tahtis näha mäe taha,
äkki on seal kala näha.
Rühkis, puhkis mäger väike,
sinitaevas säras päike.
Oli alles poolel mäel,
kui kohtas sõpra kurakäel.
Koos edasi nad liikusid
ja naljajutte rääkisid.
Nii jõutigi mäe taha,
kus potsti istuti maha -
polnud kala teisel pool,
oli hoopis autovool.
Nüüd kiireid jalgu läks vaja:
kus pesa, kus kodumaja?
Jäi teele matsakas konn,
seeni, marju, linnumune,
mäkradel oli teine mure -
oma pessa ruttu, ruttu
ja ka kohe kähku tuttu!

Sõtkaid kohtame sagedamini rannikumerel

Foto Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

 

Sõtkas          Bucephala clangula

 

Meil pesitsevate sõtkaste arvukus on tagasihoidlik, aga sügisene läbiränne massiline, mis novembrikuuga läbi sai. Jäänud on nn talvitujad ning nende liikumist lõuna poole dikteerib talve karmus või merejää teke.

Massilist rännet me sõtkaste puhul ei märganud sest tegu on nn ööränduritega. Siia jäänud sõtkaparved on seevastu hästi nähtavad sest vahetavad päevasel ajal mitmeid kordi toitumisala.

Tujukas sügis jättis konnad hilja peale

Sisu
külmumine veekogus
Aasta looma mägra menüüsse kuuluv rohukonn veedab talveune mutta kaevunult veekogude põhjas. Tänavune esimene lumi ehmatas kõigusoojased lumeradu läbima, et kiiruga veeni jõuda. Mägra hambusse loomad siiski ei jäänud, kuna talveuinakuks valmistuv mäger oli selleks ajaks lõpetanud toitumise.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Varatalve künnisel heidame korraks pilgu tänavusele sügisele. 2016.a. sügise omapäraks oli varajane lumi. Juba 25. oktoobril ilmusid Eestimaale esimesed lumememmed. Tõsi küll, nende eluiga ei olnud pikk.

48. NÄDAL 28.11.2016.-4.12.2016. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kopra poolt kahjustatud ja inimese poolt märgistatud haab Pedja jõe kaldal

Püsis parajalt külm talveilm. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -2 ... -7 kraadi piires. Minimaalne õhutemperatuur langes kõige madalamale teisipäeval ja pühapäeval – vastavalt -9,6 ja -10 kraadini. Maksimaalne termomeetrinäit tõusis plusspoolele (ligi ühe kraadini) kolmapäeval ja neljapäeval.

Lund oli esmaspäeval maas ainult kirmena ja puhus tugev tuul. Maksimaalne tuule kiirus tõusid 16 m/s ja muutis mõnekraadise külmaga ilma üsna kõledaks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.