jaanuar 2017

Metskitse tunnevad kõik

Postitas Aasta Loom - E, 02.01.2017 - 09.00
Sisu
metskits
Muistsed eestlased ütlesid metskitse kohta kaber, tänaseks on see nimi unustatud ja laenatud sakslastelt asemele "kits". Metskits polegi aga kits, vaid hoopis väike hirv. Kits kuulub veislaste sugukonda, olles lammaste ja veiste sugulane, metskits on hirvlane nagu punahirv või põder.
Foto: Tarmo Mikussaar

VIDEO: rasvatihane jäeti ulualusest ilma

Postitas Looduskalender - P, 01.01.2017 - 17.17

Video salvestas Venegor, LK foorumist

 

Suur-kirjurähn tihase pesakastis

 

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

 

Kas peab ikka näitama, kes selle metsa „kunn“ on?

Paar kuud tagasi tegi rähn pesakasti augu suuremaks, laamendas ja loopis välja pesamaterjali (see on muidugi hea, et vana pesamaterjal sai kõrvaldatud). Käis vahete vahel ka päevasel ajal pesakasti kontrollimas.

Uue aasta esimesel päeval aga otsustas rasvatihast ööbimispaika mitte lasta - istub lennuaval  nagu punn ees. Väljas juba pime ning vaevalt, et sissetungija enam oma öömajale siirdub…

Karumaailm muutub arvukamaks

Postitas Looduskalender - P, 01.01.2017 - 12.12

Foto Arne Ader

Umbes pooleaastased karupojad kuusikus. Nigula loomade turvakodu

Umbes pooleaastased karupojad kuusikus. Nigula loomade turvakodu

 

Karu ehk pruunkaru         Ursus arctos

 

Olenemata nö sügisilmast on meie metsades juba detsembris alanud pruunkarude poegimine, mis võib kesta veel veebruarikuuski. Perelisa saab kuni kuuskümmend „karumammat“.

Esmakordselt poeginud emakarud toovad ilmale sagedamini üks-kaks karujõmpsikat, vanaloomad  kaks-kolm, haruharva ka enam. Järgmine perelisa näeb emakarul ilmavalgust alles paari, vahel isegi kolme aasta möödudes.

Aastavahetuse vihmaussid

Postitas Looduskalender - P, 01.01.2017 - 11.11

Pildistas Kristel Vilbaste

 

Vihmauss tänavakattel

 

Vihmauss      Lumbricus

 

Linnades maapind täis vett, soojad aastavahetuse ilmad, napilt soojarekordid…

Kuigi vihmaussidel silmad puuduvad paiknevad nende kehaseinas valgustundlikud rakud, mille vahendusel tajutakse valgust. Vaguse käes liikuvad vihmaussid viibivad endi jaoks äärmiselt  ohtlikus keskkonnas, aga läbi vettinud pinnas enam korralikku hingamist ju ei võimalda… Vihmaussid nö hingavad läbi pindmise limanaha.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.