Foto: Tarmo Mikussaar
Metskitsele on tänavusest talvest ainult rõõmu. Paks ja kihiline lumi ei takista liikumist ega muuda raskeks toidu kättesaadavust. Magamisasemete kaevamisega pole samuti vaja vaeva näha. Erinevalt põdrast ei tohi kits magada lumel, vaid ainult maapinnal. Muidu on tervisehädad kiired tulema. Kopsupõletik või kõhulahtisus tähendavad suure tõenäosusega seda, et järgmine kevad jääb nägemata.
Praegu oleneb metskitse toidusedel sellest, millisel maastikul ta elab. Metsaaladel eelistatakse paiku, kus kasvab mustikas. Lugu peetakse teistestki puhmarinde taimedest. Toitutakse alla aastavanustest kasvudest. Lemmikuks on ikkagi mustikas. Kui kusagil on mustika taimed pügatud poole peale või madalamale, siis näitab see loomade liigsuurest arvukusest tingitud toidunappust.
Kultuurmaastikul hoidutakse viljaoraste ja talirapsi põldude lähedale. Paljudele aiapidajatele valmistavad meelehärmi kitsed, kes söövad ära maasikalehed või muud igihaljad taimed. Tänu ülirikkale mullusügisele õunasaagile käiakse endiselt viljapuude all purustamas mädanenud õunu ja otsimas nende seemneid. Üksiti süüakse ka haardeulatusse jäävad pungad ja võrsed.
Üle vaadatakse alad, kust kostub metsatöö hääli. Haava ja paju haod puhastatakse pungadest viimseni. Nende puudumisel sobib ka kask. Tamm kuulub samuti maiuspalade hulka. Kuuse- ja männitaimede ladvakasvusid tarvitatakse toiduks igasuguse talve korral. Rohkem tähelepanu pööratakse inimese poolt istutatule. Loodusliku tekkega okaspuud jäetakse enamasti rahule. Ilmselt sisaldab taimlates kasvatatu rohkem mineraale ja on maitsvam. Kui palju metsakultuure kahjustatakse, oleneb eelkõige nende asukohast ja kitsede asustustihedusest.
Käesoleva talve menüü on metskitsede jaoks rikkalik. Head on teisedki elamistingimused. Üle poole talvest on läbi. Midagi hullu juhtuda enam ei saa. Kitsedelt on oodata rikkalikku ja elujõulist järglaskonda. Sokud kannavad järgmisel suvel uhkeid sarvesid. Sarved ongi juba kasvama hakanud.
Ilusat kevade ootust!
Vahur Sepp
