aprill 2017

Veebikaamera pildid napsas veebikaamera operaator Mutikluti, LK foorumist

 

Hallhaigur      Ardea cinerea

Kuidas sellised suured linnud saavad puudel turnida? Kes peaks veekogu kaldal või madalas vees märkama suure linnu jälge, millel on pikk tagavarvas, siis kuulub see haigrutele. Selle tagavarbaga on võimalik puude okstest tugev haare saavutada ja seda okstel kõõlumist saab juhitavas veebikaamera vahendusel ka näha – teistel karklinnulistel selline puudel turnimise võime lühikese tagavarba tõttu lihtsalt puudub.

Fotod Arne Ader

Harilik kopsurohi

Harilik kopsurohi           Pulmonaria officinalis

Kopsurohu kasvukohad leiame viljakamate muldadega salumetsadest, aga samuti metsaveertest või puisniitudelt. Selleks, et varaselt õitseda peab olema mitmeaastane taim.

Kopsurohu taim omab roomavat ning hästi harunenud risoomi, mille pungadest sirguvad maapealsed taimevarred. Õiepungasid annab eristada juba lume sulades, aga siis peab taimesõbral kasvukoht hästi teada olema, et õiepungi lehekõdust leida.

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga kuldnoka pesakastis leidis paar päeva tagasi aset pesaparasitismi juhtum, mille puhul pessa üritasid kordamööda muneda võõrad emaslinnud. Nende munetud munad viskas aga pesakasti enda omaks pidav paar välja.

Tartu Ülikooli linnuökoloogia teaduri Marko Mägi kommentaari loe siit: Videolugu: pesaparasitism kuldnoka pesakastis

Eile, 28. aprillil kordusid sarnased sündmused uuesti – veidi rohkem kui tunni aja jooksul käis pesakasti munemas taas kaks võõrast emaslindu ning nüüdki viskasid pesakasti omanikud mõlemad munad – esimese isane ning teise muna emane – pesast välja.

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Viimastel päevadel on Jõgevamaal Puurmani paisjärvel korduvalt vaadeldud värvikirevat mandariinparti.

Mandariinpart, Puurmani 23.04.2017 / foto: Rein Kalmus

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Arstist sõber pani tänavusele aprillile diagnoosi - ilm on bipolaarne. Ühe päeva-nädala sisse mahuvad vaheldumisi kolm aastaaega ja suve nende seas ei ole. Igaüks võib arvata, mis need kolm võiks küll ühel või teisel päeval olla ja kõigil on õigus.

Vinge arktilise tuule puhudes sajab korraga vihma, lund, lörtsi, “pussnuge”, “kasse ja koeri” ja hommikul on loigul jää.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Raba-karusvaksik

Raba-karusvaksik      Lycia lapponaria

Raba-karusvaksik koorub nukust aprilli teisel poolel ja tema lennuaeg võib venida külma kevade puhul isegi mai keskpaigani.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Linavästrik

Enam kui 800 aialinnuvaatlejat on kahe kevadkuu jooksul kogunud juba ligi 13 000 vaatluskirjet aialindude ja -looduse kohta. Nad osalevad Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) rahvateadusprojektis Suvine aialinnupäevik, mille eesmärk on jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialoodusest. Kuna aialindude pesitsusperiood alles algab, siis kõik loodushuvilised, kelle aias linnud pesitsevad, on oodatud liituma!

Pildi napsas Javabird, LK foorumist

Esiplaanil pesaomanik, kalakotka isaslind Mati

Kalakotkas    Pandion haliaetus

Võrumaal (kaamera Kalakotkas 1) ehitasid Kotkaklubi liikmed allakukkunud loodusliku pesa asemele 2011. aastal tehispesa, mille kalakotkad 2012. aasta kevadel „“omaks võtsid ning sealt oleme saanud ka veebikaamera striimi edastada.

Veebikaamera Kalakotkas 1: LINK

Fotod Arne Ader

Lõokannus

Harilik lõokannus      Corydalis solida

Kevade saabumisel oleks justkui pidur peal, aga loodetavalt järgmisest nädalast kõik muutub.

Foto Arne Ader

Must-kärbsenäpp

Hea uudis on see, et vaid paar päeva veel peavad linnud ja meie ühes nendega seda õnnetut ilma kannatama. Pühapäeva õhtust alates olukord muutub ja rändlindude laviin pääseb lõpuks ometi paisu tagant lahti. Esmaspäeva hommikul tasub end varakult välja seada, sest lisaks hiljaks jäänud aprillikuu saabujatele (väike-lehelind, suitsupääsuke, kägu) on juba õhkõrn lootus kohata väike-põõsalindu, lepalindu ja must-kärbsenäppi. Aeg on lõpuks käes!

Kui vaadata tagasi aprillikuule, siis haned arvatavasti väga ei kurtnudki sääraste ilmade üle. Kõhud täis söönud, jätkasid nemad ikka jao kaupa üle Soome lahe liikumist. Seda iseloomustab hästi see, kuidas praeguseks on põldudel peatuvad haneparved muutunud tasahilju lagledest aina must-valgemaks.

Kirja pani Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga kuldnoka pesakastis toimusid eile, 26. aprillil seebiooperlikud sündmused. Kell 10.40 saabus pesakasti emaslind, munes kiiresti muna ning lahkus. Ligikaudu tund hiljem saabus isaslind ja viskas muna pesast välja. Kümmekond minutit hiljem saabus ootamatult teine emaslind, kes samuti pessa muna munes. Kell 12.20 saabus taas isaslind ja viskas sellegi muna pesast välja.

Videolõike pesas toimunust vaata teksti järelt.

Kommenteerib Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi:

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Video salvestas Pinkeluza, LK foorumist

Suurimal kakupojal turritavad juba pärissuled ja ta istub…

Kodukakk         Strix aluco

Kodukakkude pesaelus toimuvad viimastel päevadel olulised muutused. Juba paar ööd on emaslind Klaara käinud sagedamini pesaläheduses hiirejahil sest isaslind Klausi püütud saagist hakkab juba kasvanud poegadele lihtsalt väheks jääma. Emaslinnu jahiaeg, lisaks poegade söötmine jääb õhtul alates kella üheksast kuni varahommikul kella viieni. Mingi toiduvaru peab jääma ka päevaseks ajaks, kui näljased kakupojad hakkavad toitu nõudma.

Foto Arne Ader

Väiketüllid mängivad

Tuletame meelde, et määramisvõistluse 1. vooru vastuseid ootame kuni 30. aprilli südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

Videod salvestas ja kommenteeris Olle Koert, www.tt.ee

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Looduse Omnibuss annab teada, www.looduseomnibuss.ee

Tunnustatud loomaportree „Kolm karu“ autor: Leo Eensoo.

Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts ja Eesti Energia ootavad kõiki loodusfotohuvilisi pühapäeval, 30. aprillil kell 15 Estonia kontserdisaali, kus toimub võistluse Looduse Aasta Foto 2017 pidulik lõpetamine.

Kontsert-galal saab suurelt ekraanilt saab näha 600 parimat pilti.

Fotovõistlusel osales rohkem kui 6200 fotot 852 autorilt, lisaks 90 liikuvat pilti ehk loodusvideot 50 autorilt.