aprill 2017

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Kuldnokkade pesitsuseelne elu pole kergete killast ja meie võime sellele seletusi jagada inimlikest seisukohtadest lähtuvalt.

Kui kuldnoka isaslind oli oma õigused maksma pannud pesakastile 23. märtsil (vaata videot loo lõpust), siis võis oletada, et nüüd on järgnemas rahulik pesapunumine ja pesitsemine…

Kaugel sellest, nüüd käib juba kolmandat päeva tõsine konkurents emaslindude vahel. Nii vanem, aga hiljem saabunud emaslind kui noorem püüavad üksteisele märku anda, kumb on pesakastis „perenaine“.

Kas on tegu mehhiko, türgi või eesti „seebiga“ - vaataja otsustab ise.

Foorumi viimaste päevade sündmuste kajastus: LINK

ELF kutsub talgutele

Foto Arne Ader

Liiklusmärk "Konnad teel"

Soojemaks lähevad kevadõhtud ja konnade ränne on juba alguse saanud. Osale talgutel.

Talgutel osalemine on imelihtne ning jõukohane tegevus nii noorele kui vanale. Aktsioonist osavõtmisel on oluline järgida ka iseenda ohutust!.

Tutvu talgute korraldusega lähemalt: LINK

Soovist osaleda homme õhtustel talgutel, anna teada talgujuhile:
Astangu tänava talgukoht Tallinnas, talgujuht Olga:

olga.nigrovskaja@gmail.com

Ihaste tee talgukoht Tartus, talgujuht Helenele:

helenekohv@hotmail.com

Leie-Oiu talgukoht Viljandimaal, talgujuht Teelele:

Keskkonnaameti üleskutse

Foto Arne Ader

Matkajad Pühajärve matkarajal

Keskkonnaamet kutsub rahvusvahelise õuesõppepäeva ja südamekuu puhul kõiki huvilisi õue tärkavat kevadist loodust märkama ning oma maakonda ja kodulinna avastama, kasutades selleks digitaalset rakendust Avastusrada.

Alates õuesõppepäevast, 14. aprillist kuni 14. maini 2017 on igas Eesti maakonnas avatud vähemalt üks linnakeskkonnas paiknev virtuaalne rada, mis on läbitav nutiseadme abil. Raja läbimine jalgsi võtab aega 1-2 tundi. Igal rajal on ligikaudu 15 kontrollpunkti, mida läbides saavad osalejad ennast proovile panna ja saada uusi teadmisi kodulinna loodus- ja kultuuriobjektide kohta.

Eesti Kalastajate Selts annab teada

* Ahinguga püük on keelatud, kui märkad ahinguga kedagi toimetamas (hargiga kala löömas), on tegemist röövpüügiga - helista 1313.

* Hargiga toimetajaid leiab enamasti madalates jõe osades, reeglina kärestike all ning järvede madalates osades ning üleujutatud luhtadel - kui märkad, helista 1313

* Märka ka madalate jõe- ja järve osade ääres 2-3m pikkusi, ühest otsast laasitud vaiu (selliseid paraja luuavarre jämedusi), need on röövpüüdjate ahingute varred. Tegemist on röövpüüdja vahendiga ning ta tuleb sinna varem või hiljem kalu tapma.

* Kui märkad vart koos ahingu metallosaga (meenutab harki / kahvlit) - helista 1313.

* Kui märkad ahingu metallosa metsas (reeglina lehtede alla peidetuna) - helista 1313.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Täna kella poole kolme paiku saabus emaslind Kati – oh seda mõlemapoolset rõõmu.

Karl saabus 4. aprilli hommikupoolikul ning on viimase viie päevaga „kodu“ päris korralikult okstega kindlustanud  ja värsket sammalt pesamaterjaliks toonud.

Vanalinnud on veetnud möödunud sügisesest lahkumisest saadik omaette elu, erinevates talvituskohtades – muidugi on rõõm üle hulga aja kokku saada.

Pildistas ja kirjutas Urmas Tartes

Kaks isast lapsuliblikat ajavad taga ühte emast

Lapsuliblikas        Gonepteryx rhamni

Kevadel võime kohata lendamas nii kollaseid, kui valgeid liblikaid. Vaatamata pealtnäha suurele värvierinevusele on tegemist ühe ja sama liigiga – lapsuliblikas.

Värvuse vahe tuleb liblika soost – isased lapsuliblikad on tumekollased, kuulutades päikesepaistelist ning sooja suve.

Foto Vello Keppart

Harilik karikseen

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

Kasvama hakkasid karikseened juba hilissügisel, aga nähtavaks muutuvad rohkem aprilli ja maikuus. Mandril leidub neid pea kõikjal. Varakevadiselt värvitus võsastikus torkab ju pisemgi värvilaik silma. Karikseened kasvavad maapinnal juba kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel.

Fotod Arne Ader ja Vello Keppart

Näsiniin

Harilik näsiniin         Daphne mezereum

Enne puude lehtimist õitseb segametsade alusrindes väheharunenud ning madal põõsas, vahel mõni üksik oks. Alusmetsa elanik peab võitlema valguse eest ning õitsemisega tuleb kiirustada.

Taim eelistab lubjarikast kasvukohta, samuti kergelt soostunuid, aga viljakaid muldi - näiteks  sarapuude aluses, päikesepoolsemas kasvukohas. Näsiniin on levinud üle Eesti, kuid massiliselt ei kohta taime kusagil.

Foto Arne Ader

Saatre voor. Türi voorestik

Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ)  seisavad koos kahesaja Euroopa organisatsiooniga selle eest, et suure negatiivse keskkonnamõjuga ELi ühine põllumajanduspoliitika oleks tulevikus jätkusuutlikum.

Mitmed keskkonnaühenduste analüüsid näitavad, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on väga suure keskkonnamõjuga ning ei ole olemasoleval kujul kestlik. “Lihtsalt öeldes on Euroopa Liidu kõige kulumahukam poliitika katki ning vajab parandamist,” nentis ELFi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. “Seisame selle eest, et alates 2020. aastast oleks ühine põllumajanduspoliitika mõistlikum ning arvestaks keskkonna, inimeste tervise ning nii väiksemate kui suuremate tootjatega,” lisas Lotman.