Mai 2017

Eesti Looduseuurijate Selts annab teada

Foto Arne Ader

Suur rabakiil

Eesti Looduseuurijate Selts korraldab sel kevadel-suvel mitmeid retki kiilide tundmaõppimiseks mitmel pool Eestis.

Retki juhib Eesti üks tunnustatumaid kiiliuurijaid, raamatu "Eesti kiilide määraja" autor Mati Martin, (paraku on väga hea teatmeteos ilmunud (2013) vaid tasuta jagamiseks. Määrajas on tutvustatud 57 kiililiiki.

Esimesed väljasõidud toimuvad 27. ja 28. mail Viljandimaal.

27. mail väljasõit kl 9:00 Viljandi bussijaamast marsruudile Viljandi – Sakala tiigid – Pombre (Lolu) kruusakarjäär – Kulu järv – Viisiküla järv – Holstre järv – Kulli järv – Arma jõgi Metsla juures – Kivilõppe – Viljandi.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kümme päeva tagasi arvasime, et külmalaine ajal koorunud rasvatihaste pojad tõenäoliselt hukkuvad: Juba koorunud tihasepoegadel on tõenäosus ellu jääda väike.

Täna Tartu ülikooli zooloogia osakonna linnuökoloogide uuritavaid pesakaste kontrollides selgus, et pojad on külmalaine üle elanud: LINK

Marko Mägi
Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur
marko.magi/at/ut.ee

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Lageraie

Selle sajandi kõige levinum metsaraie viis on kahtlemata olnud lageraie. Tõepoolest, nii saab kõige paremini kasutada võimsaid masinaid ja puidu omahind tuleb tunduvalt madalam. Kuid metsale tervikuna, sealhulgas mullastikule, veestikule ja loomastikule, on lageraie kõige kahjulikum raieviis.

Seega, parem oleks, kui saaks üldse läbi ilma lageraieta! Paraku näib see olevat üpris lootusetu. Aga sel juhul tuleks rakendada kõiki mõeldavaid abinõusid, et vähendada lageraie kahjulikku mõju elustikule.

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Vanalinnud on noorimat ja väiksemat kakupoega pesapakus kenasti toitnud

 

Kodukakk        Strix aluco

Üleeile läks maailma avastama kõige suurem, eile keskmine kakupoeg. Kõige pisemal võib veel mõned päevad aega võtta – saame näha.

Vanalinnud toidavad lennuvõimetuid poegi, kes pesalähedastel puudel ringi „turnivad“ küüniste noka ja tiibade abil. Lennuvõimestumine võtab aega ning pesaümbruses tegutsetakse kuni augustikuuni.

Pesapakust juba korra väljunud kakupoeg enam tagasi ei tule…

Pildi napsas Lussi, LK foorumist

Kaks vanalindu, kaks kurepoega, kaks koorumata muna….

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Munad munes emaslind Kati pesasse 17, 19, 21 ja 23 aprillil.

Eile 20. mail koorus esimene kurepoeg ja täna hommikul teine.

Kirjutas ja talgulisi pildistas Kristel Vilbaste

Muda on Helme allika ääreni. Enne allika puhastamist pildistab pärleid ja münte Heiki Valk.

Nüüd on see aeg käes, kui ka kõige paadunum linnainimene tahab toaseinte vahelt välja. Õue. Puhkevate õite ja linnulaulu sekka. Istutakse oma raudruuna selga ja kihutatakse kusagile. Ja siis selgub, et linnaseinte vahel oleme oma juured läbi raiunud, nii mitmedki on EVP-de eest oma vanavanemate maadest lõplikult loobunud. Polegi kuhugi minna! Jäänud on vaid neli betoonseina linnas ja igameheõigus. Seda igameheõigust hakataksegi siis kasutama, unustades ära, et siiski kolmandik eestlastest elab veel maal, hoiab oma kodumetsi ja hiisi. Naudib selle rahu ja vaikust.

Video ja pildi salvestas Liz, LK foorumist

Varahommik kurepesas

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Kuremetsas oli öö sume ja suvine, kuusteist soojakraadi.

Varahommikuks oli hoolitsev isaslind Karl tõstnud koorunud kurepoja munakoored pesaveertele. Vanlindudel toimetamist jagub; pesamaterjali tuleb juurde tuua, pesapõhja õhutada, mida kõike veel…

Sündmusi pesaelus tuleb iga päevaga juurde.

Foto Arne Ader

Piiritajad

Suur soe on lõpuks pärale jõudnud ja taimed teevad hoolega oma kaotatud aega tasa. Nii linnad kui ka taluaiad on vahtraõitest kollased ja kohe-kohe lähevad õide nii kirsid kui toomingad. Viimase spurdi pesitsusaladele peavad läbi tegema ka kaugrändurid.

Lepalindusid, kärbsenäppe ja pääsukesi on vähevõitu ning maikuus saabuvate rändlindudega on kohe eriti kitsas käes. Vaid üksikud linnusõbrad on kuulnud peoleode flöödimängu, karmiinleevikese „digivideot“ ja rukkiräägu rääksumist. Aga nad on teel! Suitsupääsukeste ränne on alles praegu täies hoos, nii et küllap saabuvad peagi ka teised linnud.

Video ja pildi salvestas Liz, LK foorumist

Hoolitsev isaslind pesal

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Ideaalselt sobiv, tõeliselt soe kevadpäev järeltuleva põlvkonna koorumisele.

Viimased päevad on hoolitsev isaslind Karl toonud pesasse pehmemat pasamaterjali – sammalt.

Huvitav aeg must-toonekurgede pesaelus saab alguse ja meie hoiame toimuval silma peal.

Vaata LK foorumi tänaseid kandeid ja pilte: LINK

Agu Leivits

Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia on elutööpreemia ning sellega tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne.

Agu Leivits on tegevus on oluline ka rahvusvahelises mastaabis. Ta on pikaaegselt osalenud märgalade kaitset käsitleva Ramsari konventsiooni ning Rändloomade konventsiooni töös. Agu on uue Eesti punase raamatu koostamise koordinaator.

Hõbedased looduskaitsemärgid

Kaamerapildi napsas Mutikluti, kaameraoperaator

Hetk enne poegade söötmist

 

Hallhaigur      Ardea cinerea

Haigrukoloonia elab oma tavapärast elu, aga vaatajal oleks hea teada mõningaid pidepunkte haigrute elukorraldusest.

Miks me näeme ühes pesas erineva suurusega Haigrupoegi? Emaslinnud munesid pessa kolm kuni viis muna ning tavapäraselt lisandus pesasse muna kahe päeva tagant. Haudumisega alustati kohe, esimese muna munemisega, mistõttu näemegi pesades erineva suurusega haigrupoegi. Teadmiseks, et haigrupaarid püsivad koos vaid ühe pesitsushooaja.

Kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kobraste kuhilpesa ümbruses käib tõepoolest üllatavalt vilgas tegevus ja kopradki on muutunud visalt soojemaks muutuva maikuuga järjest aktiivsemaks. Neid on nähtud kaamera ees toimetamas valges, loojanguajal, öös ja koidikul. Päev paistab kobrastel kuluvat puhkamiseks. Neli kobrast korraga kaamerapildis on praegune rekord.

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Metsaraie Laanemäel

Mõni sõna sellest, kui oted pärinud või kätte saanud või ostnud tüki üsna looduslikus seisundis metsa. Mis siis saab?

Kõigepealt võiks kohale kutsuda asjatundjad. Kindlasti oskavad teid abimeheni juhatada Eestimaa Looduse Fondi töötajad.

Üldjuhul selgub, mets on küll üsna looduslik, aga kaugeltki mitte ürgmets. Selles metsas võib leida paar-kolm ohustatud liiki ja võib-olla ka mõne harulduse.

Ilmselt on kohalekutsutud asjatundjad võimelised andma põhilised soovitused, kuidas leitud 2-3 liiki ennast hästi tunneksid. Samas tahaksite sellest metsast kohe ka tulu saada, kui just mitte uue sõiduriista ostmiseks, siis vähemalt maamaksu tasumiseks. Mida teha?

„Kirjutasin selle raamatu kõigile uudishimulikele algkoolilastele ja põhikoolilastele, aga siit leiavad uut teavet meie maailma kohta ka nende vanemad. Kuidas kaduda nii, et ära ei kao? See on iga universumi uurija põhiküsimus. Meie kangelased reisivad paralleeluniversumisse, kus satuvad lapikule planeedile. Selgub, et just sinna on põgenenud neandertallased! Lugu edeneb, peaagu nagu “Nukitsamees”, ainult et lugeja leiab eraldi toodud värvikat ja tõetruud teavet meie universumi ehituse kohta“, kirjeldab autor Tiit Kändler

Sädelevad pildid joonistas Eerik Kändler, nii et raamatut saab uurida ka teki all.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Lindude märgistamine annab võimaluse isendeid tuvastada ja koguda teavet nende ellujäämuse kohta. Sagedaseim meetod lindude märgistamiseks on rõngastamine, kuid selle puuduseks on vajadus rõngal oleva numbrikombinatsiooni lugemiseks lind hiljem uuesti kinni püüda või linnule piisavalt lähedale pääseda. Suurematele lindudele on aga võimalik paigaldada ka tiivamärgiseid, millel olevat koodi saab kaugemalt märgata.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Paljassaare roostikutorn ja juhendaja Sten Lassmann

Laupäeval 13. mail toimus tornide linnuvaatluspäev, mil linnuvaatlejad selgitasid välja linnurikkaima vaatlustorni. 20 linnutorni konkurentsis võitis tänavu Haapsalu linnutorn, kus kohati 79 linnuliiki. Ühtekokku kuuldi-nähti 159 liiki linde.

Seitsmendat korda toimunud tornide linnuvaatluspäev jääb meelde heade vaatlusoludega. Ilm oli päikeseline ja hea nähtavusega, nõrk tuul soodustas lindude rännet ja hõlbustas linnuhäälte kuulmist. Seepärast pakkus merelinnale Haapsalule tugevat konkurentsi ka sisemaal Lämmijärve kaldal asuv Lüübnitsa vaatlustorn, kus kohati 77 liiki. Kolmandale kohale jäi Vihasoo torn Lahemaal 70 linnuliigiga.