Mai 2017

Tere, linnuhuvilised!

Varasemad valge-toonekured jõudsid sel aastal Eestisse juba märtsi keskel. Praeguseks on toonekured juba pesadel haudumas ning kõikidel on võimalus aidata kaasa valge-toonekure pesade kaardistamisele.

Esimene valge-toonekure pesapaikade loendus viidi Eestis läbi 1939. aastal – siis pesitses meil 320 paari valge-toonekurgesid. Järjepidevalt on valge-toonekure asurkonda Eestis seiratud alates 1954. aastast.

Fotod Arne Ader

Hõbekajakas haugiga. Matsalu laht

Käes on kaunis lehekuu ja sellega seoses on looduspiltide tegijatel võimalus veeta nädalavahetus Matsalus, kus 12.-14. mail toimub järjekordne loodusfoto meistriklass. Matsalu on alati põnev, eks näis, mida sel korral lehekuu loodus pakub. Meistriklassi juhendab loodusfotograaf Arne Ader.

Kirjutas Kalle Eller
Foto Arne Ader

Mustikamännik.

Kuidas säästlikult majandada?

Oleme metsarahvas, mets on meid toitnud ja varjanud. Salapäraste laante, linnulaulust rõkkavate salude, tuules mühavate mastimändideta oleks meie elu tunduvalt vaesem.

Ilmselt on tükike Eesti rohelisest rikkusest nüüd ka Sinu oma ja Sa seisad küsimuse ees, kuidas majandada oma metsa.

Pildi napsas Sappheia, LK foorumist

Emaslind naaseb pesale

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Miks peame kalakotkaste pesitsemisele tähelepanu pöörama ja seda kogunisti kahe veebikaameraga?

Pildi napsas Seira, LK foorumist

Isaslind Ivo muna uudistamas

 

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Esimene muna muneti pesasse 2. mai õhtupoolikul. Kalakotkastel pole paari päevane munemiste vahe midagi erilist. Teine muna muneti 5. mail.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Valmis linnusõbraliku käitumise juhis

Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel on valminud linnuhuvilise meelespea, mis annab juhised linnusõbralikuks käitumiseks. Meelespea tuletab meelde, kuidas linde vaadelda, pildistada ja rõngastada, et mitte seada ohtu nende heaolu. Samuti kirjeldatakse põhitõdesid lindude toitmise, pesakastide ja linnujahi kohta ning muid olukordi, kus igaüks meist võib lindudega kokku puutuda.

Foto Arne Ader

Valgejänes

Valgejänes      Lepus timidus

Umbes kümme tuhat aastat tagasi tegutsesid jääkatte taandudes ja taimkatte arenedes meie maakamaral kaks maismaa imetajat – põder ja valgejänes. Kliima oli subarktiliselt karm, aga valgejänesed olid sobivalt kohastunud (valge kasukas talvel ning aasta ringi karvased tallaalused) ning toimetavad meie metsades tänaseni. Kiskjad saabusid alles saakloomade järel…

Fotod Arne Ader

Künnapuu õitseb

Künnapuu        Ulmus laevis

Harilik jalakas      Ulmus glabra

Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Vastne musträhni pesaauk koos omaniku ja tema häälitsusega

Musträhni häälitsusi Loodushelist: LINK

Musträhn ehk nõgikikas     Dryocopus martius

Tänu musträhnidele, kes igal varakevadel rajavad omale uue pesaõõnsuse on järgmistel aastatel sellel uued „tänulikud kasutajad“ näiteks mõni karvasjalg-kakk, õõnetuvi, siniraag, vaenukägu, sõtkas miks mitte orav.

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Nii kakupojad suuruse järjekorras välja näevad

 

Kodukakk       Strix aluco

Keskeltläbi möödus kakupoegade koorumisest kaks nädalat. Päev on juba nõnda pikk ja vanalindude toiduhankimise aega üha lüheneb. Klaara väljub pesast õhtul kell kümme ehk kasvavatele ja näljastele kakupoegadele saagi jahtimiseks jääb umbes kuus tundi – varahommikust, hilisõhtuni ehk 18 tundi on „paastuaeg“ pesapakus viibijatel.

Fotod Arne Ader

Kollane kuldtäht

Kollane kuldtäht        Gagea lutea

Viimaste päevade kevadsoojad ilmad toovad hulgaliselt õitsejaid loodusesse.

Kollase kuldtähe looduslikeks kasvukohtadeks sobivad leht- ja salumetsad ning veekogude kaldaalad... Aga see liilialine armastab inimese lähedust – teda leiab nii parkidest, kui õuemurust.

Kuldtähe nägemine mõjub, kui kevade kehastus – õhuline ja õrn, sihvakate lehtedega, ühe peenikese varre otsas, sarikjas õisikus võib leida kuni kaheksa kuldselt säravat õit.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Magi, marko.magi/at/ut.ee

Linnu nokk pajatab nii mõndagi liigi eluviisidest ning on selle tõttu juba sajandeid teadlastele huvi pakkunud. Näiteks Charles Darwin võrdles mitmeid aastaid Galapagose saarte vindiliikide nokkade suurusi ning seostas nende varieeruvust evolutsiooniliste muutustega.

Video salvestas Bea, LK foorumist

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Eile kaunil kevadisel õhtupoolikul munes emaslind Irma pesasse esimese muna.

Veebikaamera Kalakotkas 2: LINK

Kalakotkakaameratest saab lugeda: LINK

LK foorumist leiad huvitavad päevasündmused: LINK

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Soojemates lepikutes on toomingal pungad puhkenud

Nädal kujunes tuuliseks, külmaks ja sajuseks.

Keskmine õhutemperatuur püsis 2...4 kraadi piires, mis on normist 4...6 kraadi võrra madalam. Nädala minimaalseks temperatuuriks mõõdeti esmaspäeval õhus ligi 4 °C, maapinna lähedases õhukihis -7...-8 °C.

Öökülmad esinesid kuni reedeni. Külmematel varahommikutel oli muld pealt külmunud, veeloigud jääs ja hall maas.

Teisipäeval sadas lund ning tekkis lumikate. Väga tormine oli ilm kolmapäeval, kui lõunapaiku esinenud tahkete sademetega hoogsaju ajal ulatus maksimaalne tuule kiirus 29 m/s ilmajama andmeil. Vihma hulka tuli lumeterasid ja lörtsi ka nädala teisel poolel, kuid lumikatet ei tekkinud.

Video salvestas Simmo Kikkas

Video: LINK

Vaatleja eest merre, hülgeid on paarisaja ringis

Hallhüljes           Halichoerus grypus

Simmo käis tormijärgselt kajakiga veebikaamerat õigesse asendisse panemas – seekordseks „süüdlaseks“ merikotkas. Üks täiskasvanud isend passis eilegi rändlinde, kes väikesaarel maanduvad.