Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kolmapäevane lumikate kell 13

Ilm muutus esmaspäevast kolmapäevani korrast külmemaks.

Kesknädalaks langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur 0,4 kraadini ja öösel mõõdeti õhus -6, mullapinnal -4, maapinna lähedal mulla kohal -9 ja rohul -14 kraadi.

Lumes suplev vares

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Niidu-kaelustäks. 14.05.2017, Pikla, Pärnumaa / foto: Arved Bauer

Eile, 14. mail vaadeldi Pärnumaal Pikla endiste kalatiikide juures Eestis harva kohatavat niidu-kaelustäksi.

Niidu-kaelustäks (Saxicola maurus) on Siberi liik, kelle meile lähimad pesitsusalad ulatuvad Loode-Venemaal Valge mere äärde. Linnuharulduste komisjoni andmetel on niidu-kaelustäksi Eestis seni vaadeldud vaid 9 korda, enamasti rändeperioodil mais või oktoobris. Viimati nähti niidu-kaelustäksi Eestis 17.05.2010 Läänemaal Vaisi külas.

Fotod Arne Ader

Vaher õitseb

Harilik vaher         Acer platanoides

Taimemaailm näitab kevade algust. Vahtra õitsemine kuulutav varakevade lõppenuks. Lõuna -Eestis puhkes märgiline puu õitsele möödunud nädalal, laupäeval Mulgimaal ning jõudis koos päevasoojadega põhjarannikule.

Niisiis, vahtrate õitsemisega algas meil fenoloogiline päriskevad.

Täisõites vaher on tõeline vaatamisväärsus. Soojadel, päikeselistel kevadpäevadel, kuuleme puudelt mesilaste suminat, kes ennastunustavalt nii nektarit, kui rohekat õietolmu koguvad ja ühelt suurelt vahtralt võivad mesilased saada isegi kuni pange mett tugeva mesilaspere kohta.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesakastide juures kuldnokkade toimetamisi jälgides võib toitu manguvate poegade häälitsuste põhjal järeldada, et vaatamata hilisele ja külmale kevadele on paljudel kuldnokkadel pojad juba koorunud.

Täna, 14. mail olid Tartumaal Vana-Kuustes kuuest kontrollitud pesakastist viies ühe- kuni kolmepäevased pojad. Vaid ühes pesas olid alles munad, kuid seal alustasidki kuldnokad munemisega teistest nädalajagu hiljem.

Video salvestas Mats Kangur

Foto Jaan Mitt

Küllap vanem teab, millised raskused põdravasika eale kohased on

Põder          Alces alces

Põdralehmad alustasid poegimisega meie metsades aprilli viimasel nädalal, aga põdraasurkond täieneb uute ilmakodanikega kogu maikuu vältel.

Noortel, paari aasta vanustel esmakordselt poegivatel põdralehmadel sünnib tavaliselt üks vasikas. Emasloomade vanuse kasvades ja hea toitumuse korral võib vasikaid sündida kaks ning aruharva kolm.

Vastsündinute kaal võib päris tublisti kõikuda: jäädes kuue ja kuueteist kilo vahemikku. Tragid vasikad hakkavad lisaks emapiimale pea kohe ka rohtuliblesid näksima.

"Oleme ilusad". III koht ja parim orhideepilt Looduse Aasta Foto 2017 konkursil. Autor: Arno Peksar

Pühapäeval tähistatakse mitmel pool Eestis koos emadepäevaga ka looduskaitsepäeva. Tänavu on sellel tähtpäeval juubel – 60 aastat tagasi, 1957. aastal toimus Jaan Eilarti algatusel esimene looduskaitsepäev, alates 1958. aastast on see aga üldrahvalik tähtpäev, mis paigutati teadlikult emadepäevale, mis oli tol ajal keelatud.

Kell 17 algab Jõhvi kontserdimajas Eesti Looduskaitse Seltsi korraldamisel tasuta kontsert-loodusõhtu, mille avab keskkonnaminister Marko Pomerants. Suurelt ekraanilt näidatakse Looduse Aasta Foto 2017 võistluse 600 parimat pilti. Laulab bariton Jassi Zahharov, helipilte loovad Margus Kappel (klaver) ja Peeter Malkov (flööt, elektroonika).

Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader

Palumets

Kuidas siis ikkagi oma vara säästlikult majandada? Nii, et Sinu maadel kasvaks ilus mets aastakümneid ja võib-olla isegi aastasadu, aga aegajalt oleks ka tulu loota. Üheks võimaluseks on rajada endale püsimets.

Inimese istutatud-külvatud mets on enamasti üheliigiline, seal kasvavad, kas ainult kuused, männid või näiteks kased. Kindlasti on seal puud ühevanused, nad saavad vanaks ühel ja samal ajal ning kui inimene neid maha ei raiu, variseb neist enamik kümnekonna aasta jooksul.

Fotod Arne Ader

Musträhni pesa

Musträhn        Dryocopus martius

Tegu on Euroopa suurima rähniga, aga kus siis meie musträhnid elutsevad ja pesitsevad? Meie musträhnid on enamalt jaolt paigalinnud, vaid noored isendid rändavad ja pesitsevaid paare võib meie metsades elutseda kuue ja üheksa tuhande vahel.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Just praegu lahkuvad Venemaa tundraaladel asuvatele pesitsusaladele kümned tuhanded haned, kes on Eesti põldudel kaks kuud pesitsemise õnnestumiseks rasva kogunud. Haneseire koordinaatori, Eesti Maaülikooli juhtivteaduri Aivar Leito sõnul on Vooremaal täna, 12. mai keskpäevast alates suured haneparved kõrgust kogudes ida- ja kirde suunas lahkunud. Täna võib tõenäoliselt massilist hanerännet näha mitmel pool Ida-Eestis.

Suur-laukhaned, 10.04.2017 Neemisküla, Tartumaa / foto: Margus Ots

Fotod Arne Ader

Poruni lammimets

Harilik laanesõnajalg     Matteuccia struthiopteris

Pikalt külm kevad, aga soojemates kasvukohtades tärkavate laanesõnajalgade kokkukeerdunud lehed rullivad endid lahti - kena vaatepilt.

Ilutaimena laanesõnajalga kohtamegi tihemini sest kaunist taime saab hankida ka aianduskauplustest.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Külmad hommikud panevad kassikaku pojad sooja otsima

Kassikakk          Bubo bubo

Kaks vanemat kassikaku poega koorusid vastu 23. aprilli, noorim pea neli päeva hiljem ja seda kasvuvahet on kaamerapildis näha. Oleme küll teada andnud, aga sellest nädalast on kassikakkude pesaelu ka öösel valgustatud. Sel ajal liiguvad öise tegutsemisega vanalinnud saagijahil.

Marko Mägi, Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur, marko.magi/at/ut.ee

Ehkki tänavune kevad on hiline ja suur osa Tartu ülikooli zooloogia osakonna linnuökoloogide vaatlusalustest rasvatihastest alustasid munemist tavapärasest hiljem, on esimestel tihastel pojad juba pesas.

Rasvatihase ühepäevased pojad. 12.05.2016, Vana-Kuuste / foto: Margus Ots

Keskkonnaamet annab teada

Foto Siim Veski

Matkajad Paukjärve lähistel

Keskkonnaamet ja partnerid kutsuvad looduskaitsekuu matkadele

Keskkonnaamet korraldab koos partneritega maikuu kolmel nädalavahetusel matkad kõigis Eesti maakondades

Fotod Arne Ader

Jänesekapsad. Poruni põlismets

Harilik jänesekapsas        Oxalis acetosella