Marko Mägi, Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur, marko.magi/at/ut.ee

Ehkki tänavune kevad on hiline ja suur osa Tartu ülikooli zooloogia osakonna linnuökoloogide vaatlusalustest rasvatihastest alustasid munemist tavapärasest hiljem, on esimestel tihastel pojad juba pesas.

Rasvatihase ühepäevased pojad. 12.05.2016, Vana-Kuuste / foto: Margus Ots

Keskkonnaamet annab teada

Foto Siim Veski

Matkajad Paukjärve lähistel

Keskkonnaamet ja partnerid kutsuvad looduskaitsekuu matkadele

Keskkonnaamet korraldab koos partneritega maikuu kolmel nädalavahetusel matkad kõigis Eesti maakondades

Fotod Arne Ader

Jänesekapsad. Poruni põlismets

Harilik jänesekapsas        Oxalis acetosella

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pärnu Hirve vaatlustorn, kuhu külastajaid oodatakse laupäeval kell 5.30-7.30

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi juba sel laupäeval, 13. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad vaatlustornides huvilisi kogenud linnutundjad, kes tutvustavad linde kõigile torni külastajatele ning üheskoos selgitatakse välja linnurikkaim vaatlustorn.

Tänavune kevad on hiline ja seepärast käib lindude ränne alles täie hooga. Järgemööda hakkavad tagasi jõudma ka Aafrikas ja Aasias talvitunud linnud, mistõttu võib nüüd ühe hommikuga kohata tornis isegi sadakond liiki linde. Möödunud aastal võitis Kabli torn 111 liigiga.

Kaamerapildi napsas IceAge, LK foorumist

Kassikakk      Bubo bubo

Eilsest näeme hämarikus ja öösel tegutsevate kassikakkude pesast pilti ka öisel ajal. Läti linnumehed paigaldasid pesa juurde infrapuna valgustuse.

Kirjutame lähiajal nende huvitavate lindu pesaelust ja tegemistest.

Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader

Lõotalv

Proovime kõigepealt selgeks teha, milline mets Sinu maadel kasvab. Üks võimalus on metsa liigitada selle järgi, mis puuliik on selles enamuses. Nii on sündinud sellised sõnad nagu männik, kuusik, kaasik, lepik, tammik, aga ka pärnik, haavik ja kadastik.

Ent kui asjasse sügavamalt süüvida, siis mõistame, et ka männikul ja männikul on vahe. Ja sookaasik on sootumaks midagi muud, kui põllu servas sirguv arukaasik. Metsateadlased on välja mõelnud väga täpseid metsatüüpide süsteeme. Kuigi neid on mitmesuguseid, erinevad nad peamiselt selle poolest, mida pidada kõige tähtsamaks. Ühed peavad selleks peapuuliiki, teised alustaimestikku, kolmandad mulda…

Fotod Arne Ader

Kevadine seahernes

 

Kevadine seahernes        Lathyrus vernus

Õitsevad nii võsa-, kui kollane ülane ning samades kasvukohtades kohtame samuti kevadist seahernest – viljaka pinnasega leht- ning segametsades, puisniitudel, aga ka parkides. Ära õitsenud taim jääb juunikuus rohurindes pea märkamatuks, kuigi lehed püsivad tal rohelistena kuni sügiseni.

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Öösel tõid kakuvanemad poegadele neli kala….

Harilik särg      Rutilus rutilus

Kudemist alustavad särjed Matsalu lahes, kui veesoojus tõuseb üle 8 ºC , toimetades soojätkamisel umbes poole meetrises vees. Tänavuse kevade visa areng on nihutanud tavapärase aprillilõpu kudeaja, mis kestab umbes kolm nädalat maikuusse.

Paistab, et kodukakud on särjekoelmu avastanud ning püüdsid särgi varahommikuses hämaras, veidi enne kella nelja.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid (lad k Calidris pugnax). Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Tutkaste nagu ka paljude teiste kahlajate ühed peamised saakobjektid on vihmaussid. Kuna vihmaussid aktiviseeruvad öösel, oleks tutkastel lihtsam toituda pärast päikeseloojangut või öösel, mil võrreldes päevase ajaga on toitu maapinnal märgatavalt rohkem. Siiski näitavad Hollandist kogutud telemeetrilised andmed hoopis tutkaste toitumist päevasel ajal.