Mai 2017

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pärnu Hirve vaatlustorn, kuhu külastajaid oodatakse laupäeval kell 5.30-7.30

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi juba sel laupäeval, 13. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad vaatlustornides huvilisi kogenud linnutundjad, kes tutvustavad linde kõigile torni külastajatele ning üheskoos selgitatakse välja linnurikkaim vaatlustorn.

Tänavune kevad on hiline ja seepärast käib lindude ränne alles täie hooga. Järgemööda hakkavad tagasi jõudma ka Aafrikas ja Aasias talvitunud linnud, mistõttu võib nüüd ühe hommikuga kohata tornis isegi sadakond liiki linde. Möödunud aastal võitis Kabli torn 111 liigiga.

Kaamerapildi napsas IceAge, LK foorumist

Kassikakk      Bubo bubo

Eilsest näeme hämarikus ja öösel tegutsevate kassikakkude pesast pilti ka öisel ajal. Läti linnumehed paigaldasid pesa juurde infrapuna valgustuse.

Kirjutame lähiajal nende huvitavate lindu pesaelust ja tegemistest.

Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader

Lõotalv

Proovime kõigepealt selgeks teha, milline mets Sinu maadel kasvab. Üks võimalus on metsa liigitada selle järgi, mis puuliik on selles enamuses. Nii on sündinud sellised sõnad nagu männik, kuusik, kaasik, lepik, tammik, aga ka pärnik, haavik ja kadastik.

Ent kui asjasse sügavamalt süüvida, siis mõistame, et ka männikul ja männikul on vahe. Ja sookaasik on sootumaks midagi muud, kui põllu servas sirguv arukaasik. Metsateadlased on välja mõelnud väga täpseid metsatüüpide süsteeme. Kuigi neid on mitmesuguseid, erinevad nad peamiselt selle poolest, mida pidada kõige tähtsamaks. Ühed peavad selleks peapuuliiki, teised alustaimestikku, kolmandad mulda…

Fotod Arne Ader

Kevadine seahernes

 

Kevadine seahernes        Lathyrus vernus

Õitsevad nii võsa-, kui kollane ülane ning samades kasvukohtades kohtame samuti kevadist seahernest – viljaka pinnasega leht- ning segametsades, puisniitudel, aga ka parkides. Ära õitsenud taim jääb juunikuus rohurindes pea märkamatuks, kuigi lehed püsivad tal rohelistena kuni sügiseni.

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Öösel tõid kakuvanemad poegadele neli kala….

Harilik särg      Rutilus rutilus

Kudemist alustavad särjed Matsalu lahes, kui veesoojus tõuseb üle 8 ºC , toimetades soojätkamisel umbes poole meetrises vees. Tänavuse kevade visa areng on nihutanud tavapärase aprillilõpu kudeaja, mis kestab umbes kolm nädalat maikuusse.

Paistab, et kodukakud on särjekoelmu avastanud ning püüdsid särgi varahommikuses hämaras, veidi enne kella nelja.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid (lad k Calidris pugnax). Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Tutkaste nagu ka paljude teiste kahlajate ühed peamised saakobjektid on vihmaussid. Kuna vihmaussid aktiviseeruvad öösel, oleks tutkastel lihtsam toituda pärast päikeseloojangut või öösel, mil võrreldes päevase ajaga on toitu maapinnal märgatavalt rohkem. Siiski näitavad Hollandist kogutud telemeetrilised andmed hoopis tutkaste toitumist päevasel ajal.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Õitsev jalakas
See oli esimene nädal sel kevadel, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 5 °C kõrgemana.

Päevad olid päikselised ja maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid õhus 13...18 kraadini. Ööd jäid endiselt külmaks ja varahommikuti oli hall maas. Nädala kõige külmematel öödel (esmaspäeval ja reedel) langes termomeetrinäit õhus -3 kraadini ja maapinna lähedal rohu kohal 10...-11 kraadini. Vihma ega muid sademeid nädala jooksul ei tulnud.

Tuul ja päike jõudis juba nädala alguseks mulla aprilli lõpu rohketest sadudest ära kuivatada ja algas kiire külvitööde aeg. Nädala lõpuks hakkasid juba kruusateed tolmama ja põldudel saatsid tolmupilved töötavaid masinad. Aegajalt tõstsid tuulekeerised kuiva mulda kõrgele õhku.

Foto Arne Ader

Kägu

Kägu        Cuculus canorus

Käod saabuvad meile aprilli lõpus.

Käo kukkumist võib Eestis kuulda alates mai alguspäevadest kuni juulikuu alguseni.

Kõigile tuntud kukkumine, Aga erutunud isakäod häälitsevad tavalise "kuku" vahele karedalt "ko-ko-ko-kok". Emased käod trillerdavad. Käo elupaigaks võivad olla igasugused puistud, kuid suurte metsade keskosi linnud väldivad.

Fotod Arne Ader

Nurmenukk

Harilik nurmenukk        Primula veris

Pühapäevaga saabus nurmenukuaeg meie rannikualadele. Legendid pajatavad, et just nurmenuku õitsele puhkemine saab selleks võluvõtmeks, mis päikesekiired valla päästab, et maapinda tõeliselt soojendama hakata.

Nurmenukud eelistavad lubja- ja toitaineterikkaid, aga mitte liigniiskeid kasvukohti: niite, metsaveeri, avatud ja helgeid lehtmetsi, aia- või pargimurusid. Kuigi nurmenukku leidub kõikjal jäävad kaunimad kasvukohad meie saarte poole, kui tõmmata mandrile mõtteline diagonaal Pärnust Narvani, siis ikka lubjarikkamatele aladele.

Kirjutas, pildistas ja droonivideo salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tartu-Kallaste maantee ääres kasvab üks enamlevinud looduslik nartsissiliik. Tõsi on, et enamlevinud on see liik küll Vahemeremaade mäestike jalamil asuvatel niitudel. Lääne- ja Kesk-Euroopa ongi kollase nartsissi (Narcissus pseudonarcissus) algne kasvukoht.

Eestis on ainuke naturaliseerunud kollase nartsissi elupaik vaid Tartu lähistel Sookaldusel, kus ta just praegu õitseb.

Pildi napsas Seira, LK foorumist

Veidi enne kella kümmet võisime tõdeda - kolmas muna pesas

Kalakotkas        Pandion haliaetus

 

Millal, siis munad pesasse muneti? Emaslind Irma munes esimese muna 2. mail, järgmise 5. skp-l ja viimase täna hommikul ehk siis 8. mail.

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 6. mail pildistas loodusfotograaf Janek Joab Võrumaal Antsla lähistel Antsu külas Eestis haruldast eksikülalist purpurhaigrut.

Purpurhaigur. 06.07.2017, Antsu küla, Võrumaa. Erinevalt hallhaigrust on purpurhaigru pea, kael ja tiiva kattesuled punakaspruuni tooniga. / foto: Janek Joab

Fotod Arne Ader

Aas-karukell

Aas-karukell      Pulsatilla pratensis

Armsad kevadised õitsejad on kogunisti karvased: nii varred, lehed, kui õied.

Aas-karukella õied hoiavad õitsemise aegu longu ja karvased lehed on samuti nähtavale ilmunud.

Taimed kasvavad liivasel pinnasel ning hõreda rohukattega aladel. Kauneid kasvukohti leiame mererandadelt. Alles pärast õitsemist ajab õievars ennast sirgu, kasvades märgatavalt pikemaks nõnda on hõlpsam tuule abil oma seemneid levitada.