Mai 2017

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Kell pool kümme hüppas pisem kakupoeg viimast korda pesapakuavale….

Kodukakk       Strix aluco

 

Kümmekond minutit andis ta Klaarale ja Klausile teada, et on näljane, võttis südame rindu ja lahkus pesast talle veel tundmatusse maailma.

Pisem veetis pesapakus 37 päeva.

Parmad soovid vaatajate poolt – saa hakkama.

Fotod Arne Ader

Mets-lõosilm

Mets-lõosilm           Myosotis sylvatica

Pikale veninud kevade võluks saame pidada ainult taimede pikka õitseaega.

Meie looduses kasvab vähemalt seitse lõosilma liiki. Suureõielisi, mis lillenoppija tähelepanu pälvivad on vaid kaks: mets-lõosilm ja juunikuus õitsemist alustav soo-lõosilm. Ülejäänud liigid on sedavõrd pisikeste õitega või madalad, et jäävad suures osas lihtsalt märkamata.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Hallrästa poeg

Tuletan meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru vastuseid ootame kuni 31. mai südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

2. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Tervitades

Fotod Arne Ader

Kassikäpp

Harilik kassikäpp      Antennaria dioica

Õitsevaid kassikäppasid kohtaame „krõbekuivadel“ ja valgusküllastel kasvukohtadel: hõredates männikutes, metsateedel, lagendikel… harvemini niitudel.

Kasvukohtade kehvavõitu pinnasel võivad moodustuda konkurenttaimede puudumisel suured kassikäppadega kaetud alad: taimel on välja arenenud vegetatiivne paljunemine ja nii pole ka seemnetega paljunemine eriti oluline.

Foto Arne Ader

Karusammal

Harilik karusammal        Polytrichum commune

Möödunud aasta lõpus valisid Eesti samblasõbrad aasta sambla -2017.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

23. mail nägid linnuvaatlejad Uku Paal ja Kaarel Kaisel Läänemaal Puises kaheksat mesilasenäppi (Merops apiaster). Kiiresti kohale rutanud bongaritel neid kahjuks näha ei õnnestunud, kuna mesilasenäppide salk lahkus lääne suunas merele. Jääb loota, et neid mesilasenäppe kohatakse lähipäevil ka kusagil läänesaartel.

Mesilasenäpid. 23.05.2017, Läänemaa, Puise / foto: Uku Paal

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Vanemal riigimetsa raielangilt leidsin siiski jäljed, et aastakümme või veidi enam tagasi on nii tehtud - säästetud on kadakaid ja tammepuid (palumännik)

Enne kui saele voli anda, tuleb läbi mõelda, kas tasub midagi langile alles jätta. Elujõuline järelkasv on rahaline võit, sest neid kohti ei ole siis vaja uuesti täis istutada või külvala.

Seega tuleks raie ja eriti väljavedu kavandada ning korraldada nii, et võimalikult palju kasvuvõimelist järelkasvu alles jääks. Ühtlasi säilib nii alustikku ning seeneniidistikku, mis sealt siis kiiremini ülejäänud maa-alale levib.

Peaksime muidugi vaagima, missugune järelkasv annab kiiremini uue ning antud kohale sobiva metsa. Äranäritud haavavõsa tulevases männikus või liiga kaua varjus kiratsenud männikõverikud pole mingi väärtus.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude pea-, saba- või tiivasulestikus on sageli silmatorkavaid laike. Sellised „ornamendid“ on märgid isendi kõrgest kvaliteedist: eredamaid või suuremaid laike saavad lubada vaid parimad isendid. Muuhulgas on sellistel „ornamentidel“ kõrge hind, kuna eredamalt värvunud sulgedega linnud on kaitsetumad sulgi söövate parasiitide vastu ning eredamad suled kuluvad tumedatest sulgedest kiiremini.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Kaldapääsukeste koloonia

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi. Selleks on avatud veebirakendus: www.eoy.ee/riparia

Rakenduses saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta.

Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamise eesmärk on saada uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis ning kasutada neid kaldapääsukeste elupaigakasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks. Praeguseks on enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohtadele naasnud, seepärast on kätte jõudnud õige aeg kaldapääsukeste kaardistamisega alustada.

Pildistas ja kirjutas Lennart Lennuk

Nii nad madistasid

Metsnugis             Martes martes

Harakas              Pica pica

Käisin vanemate juures külas. Täna vommikul vara äratas mind ema elevil häälega, et nugis jageleb aias haraka pesa kallal.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Esmaspäeval veel paljud võililled ei õitsenud

Päikest paistis rohkesti ja kuivus jätkus

Ilm oli pilves ainult esmaspäeval ja neljapäeval ning siis tuli ka Jõgeva ümbruses mõni tiba vihma (kokku 0,4...1,4 mm).

Selge taevaga jahtus öö jooksul kuiv õhk kiiresti. Nädala kõige madalamaks õhutemperatuuriks mõõdeti kolmapäeval õhus -2, mulla pinnal -4, maapinna lähedal mullal -5 ja rohul -9 kraadi.

Kirjutas ja kohtumise salvestas Kairo Kiitsak

Mina olen noor ilma- ja loodushuviline Kairo Kiitsak. Räägin Teile väikese loo ühest põnevast kohtumisest. Nimelt 21. mai õhtul otsustasin minna Lääne-Virumaal Simunas metsa jalutama, lootes näha metsloomi. Ilm oli mõõdukalt soe ja päikesepaisteline. Kui olin jõudnud metsa siseneda, kuulsin koheselt, kuidas keegi krõbistas puuokste vahel. Lähemalt uurides selgus, et tegemist oli metskitsega. Pärast metskitsega kohtumist liikusin vaiksel sammul edasi turbarabasse, kus märkasin tedrekukkesid. Neid ma segama ei hakanud ja liikusin ikka edasi mööda teed.

Videod Urmas Lett, www.eenet.ee

Hommikul enne kella seitset oli neljas kurepoeg koorunud

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1936. aastal märkas Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi preparaator Mihkel Leppik Tartu turul müügil oleva jahisaagi seas seninägematut hane – letil lebas Eesti esimene lühinokk-hani (Anser brachyrhynchus). Müüja sõnul lasti lind eelmisel päeval, st 12. oktoobril 1936 Peipsi rannikul kusagil Mustvee ja Emajõe suudme vahel.

Turult leitud linnust tehti topis ja seda võisid külastajad mitukümmend aastat Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi ekspositsioonis näha. Uues, 2016. aastal avatud püsiekspositsioonis seda topist siiski väljas ei ole, kuna vanal pleekinud topisel ei ole liigile omaseid tunnuseid enam näha.

Pildi napsas Maggy, LK foorumist

Foto Arne Ader

Emaslind Klaara tõi eile pisemale kakupojale pooliku halljänese poja…

Kodukakk         Strix aluco

Ei jäta kakuvanemad viimast kakupoega pesakastis „hooletusse“.

Varasematel aastatel oleme näinud, et viimasena pesasse jäänud kakupoeg sunnitakse kasvõi veidi näljutades pesast väljuma. Vanemad toidavad poegi veel samal puulpuul ja noorimal peab ju kõik ümbruses toimuv kuulda olema – tema juba kakukeelt mõistab.

Jänese pesapakku toomine on paljude aastate jooksul esmakordne.