Mai 2017

Fotod Arne Ader

Kollane kuldtäht

Kollane kuldtäht        Gagea lutea

Viimaste päevade kevadsoojad ilmad toovad hulgaliselt õitsejaid loodusesse.

Kollase kuldtähe looduslikeks kasvukohtadeks sobivad leht- ja salumetsad ning veekogude kaldaalad... Aga see liilialine armastab inimese lähedust – teda leiab nii parkidest, kui õuemurust.

Kuldtähe nägemine mõjub, kui kevade kehastus – õhuline ja õrn, sihvakate lehtedega, ühe peenikese varre otsas, sarikjas õisikus võib leida kuni kaheksa kuldselt säravat õit.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Magi, marko.magi/at/ut.ee

Linnu nokk pajatab nii mõndagi liigi eluviisidest ning on selle tõttu juba sajandeid teadlastele huvi pakkunud. Näiteks Charles Darwin võrdles mitmeid aastaid Galapagose saarte vindiliikide nokkade suurusi ning seostas nende varieeruvust evolutsiooniliste muutustega.

Video salvestas Bea, LK foorumist

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Eile kaunil kevadisel õhtupoolikul munes emaslind Irma pesasse esimese muna.

Veebikaamera Kalakotkas 2: LINK

Kalakotkakaameratest saab lugeda: LINK

LK foorumist leiad huvitavad päevasündmused: LINK

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Soojemates lepikutes on toomingal pungad puhkenud

Nädal kujunes tuuliseks, külmaks ja sajuseks.

Keskmine õhutemperatuur püsis 2...4 kraadi piires, mis on normist 4...6 kraadi võrra madalam. Nädala minimaalseks temperatuuriks mõõdeti esmaspäeval õhus ligi 4 °C, maapinna lähedases õhukihis -7...-8 °C.

Öökülmad esinesid kuni reedeni. Külmematel varahommikutel oli muld pealt külmunud, veeloigud jääs ja hall maas.

Teisipäeval sadas lund ning tekkis lumikate. Väga tormine oli ilm kolmapäeval, kui lõunapaiku esinenud tahkete sademetega hoogsaju ajal ulatus maksimaalne tuule kiirus 29 m/s ilmajama andmeil. Vihma hulka tuli lumeterasid ja lörtsi ka nädala teisel poolel, kuid lumikatet ei tekkinud.

Video salvestas Simmo Kikkas

Video: LINK

Vaatleja eest merre, hülgeid on paarisaja ringis

Hallhüljes           Halichoerus grypus

Simmo käis tormijärgselt kajakiga veebikaamerat õigesse asendisse panemas – seekordseks „süüdlaseks“ merikotkas. Üks täiskasvanud isend passis eilegi rändlinde, kes väikesaarel maanduvad.

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 1. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 109, kellest algajaid 72 ja edasijõudnuid 37.

Kõigile viiele küsimusele vastasid algajate hulgas õigesti 37 ja edasijõudnutest 5 osalejat. Vastuseid koos selgitustega saab vaadata 1. vooru küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Nädalavahetusel puhkesid õitsele Tartumaal Vara vallas Sookalduse külas looduslikud kollased nartsissid, see on praegu umbes poole hektarisuurune ala, kus nartsissid inimmõjuta kasvavad ja levivad. Praegu on kogu õitsemisala täis nartsissilõhna.

1880ndatel tõi Sookalduse külas paikneva Singi talu peremees Peep Sibul Saare mõisast kollase nartsissi. Võimalik, et ta sai selle mõisapreililt armastuse märgiks ja istutas selle aeda.

Nartsiss kohanes oma elupaigaga niivõrd hästi, et kasvas edasi isegi siis, kui talu uus elumaja teise paika ehitati ja vana aeda enam ei hooldatud.

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.