01.42 - 18.48   Moon phase and illumination -0.69%

juuni 2017

MINU METS: vestlus raamatu põhiautoriga

Kalle Eller vastas Kristel Vilbaste küsimustele 07.05.2002. ehk viieteist aasta eest

Foto Arne Ader

Salumets

Salumets

Millised tavad metsas vanasti olid? Mis metsas kevadel tehti?

Eesti metsaga on seotud mitu ajalist taset. Kui meil räägitakse praegu vanarahva kommetest, siis see oleks ligikaudu see aeg, mis lõppes enamvähem 19. sajandi lõpu kolmandikus ja kestis tükati mõnel pool ka kauem. Kui nüüd rääkida varasemast, tinglikult öeldes etnograafilisest ajast.

Miks sa selle piiri sinna sead?

Aga siis toimus murrang. Siinse maa kultuuris, väga paljudes ainevaldkondades, seda ajastut ja seda, mis toimus, on nimetatud kultuuri murdumiseks. See on siis aeg 1850-1900, selles vahemikus muutus praktiliselt kõik. Kogu meie rahva ilm muutus selle aja jooksul täiel määral. Muutus ajaloolistel põhjustel, maailma survel ja sisemiste arengute tõttu.

100 sammu lindudeni - lühike Saare linnuvaatlusrada Noarootsis

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Jaanipäeva paiku on linnuhääli veel mets täis, kuigi juba vähem sellest ajast, kui nad siia kevadel saabusid. Kui aga sõita Noarootsi, pöörata Pürksis peaaegu tagasi mandri poole ja mööduda Lyckholmi mõisast kuni lõpeb asfalt, jõuab südasuvisesse linnuparadiisi, mis on Jaanipäeva paiku endiselt lärmakas.

Saare õpperaja parklas autost väljudes tundub, nagu käratseks roostiku taga klassiekskursioon, mitu bussitäit õpilasi. Tegelikult on see kormoranikoloonia. Esimesest linnuvaatlustornist on näha Sutlepa mere ääres salk kuivanud puid ja musti kogusid nende otsas - seal kormoranid pesitsevadki.

Keegi puhub pudelisse - see on hüüp. Teda näha pole. Valged täpid veesilmadel on luiged. Ärevama kära tõusmine tähendab, et merikotkad on kuskil liikvel.

Jaanipäev

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Jaanipäev

Jaanipäev

Jaanipäevaks on suurem osa pisematest lindudest juba pesadest väljas. Juba ligi kuu on aias õuemurus hüpanud udusuletutiga rästapoegi, kelle kaitsmiseks vanemad suure raginaga kohale lendavad. Kuldnokapojad on koondunud suurtesse kärarikastesse lasteaedadesse, nende sünnipesakastidesse on elama asunud nüüd juba piiritajad, kes vahel murule kukuvad ja oma pikkade tiibadega enam lendu ei saa. Need ei ole pojad, nad tuleb lihtsalt õhku visata ja lendu aidata. Ja minu aias on vahva kivitäksimamma, kes oma ainsale pidevat näljakisa tegevale pojale päev otsa toitu kurku topib, ülejäänud pojad on vist saanud mõnele hulkuvale kassile.

Jaaniööl on mida otsida

Fotod Arne Ader

Jaaniussivalgus

Jaaniussivalgus

 

Jaanimardikas          Lampyris noctiluca

 

Sellel veidi maagilisel ööl oleme teadlikult otsinud „jaaniusse“, osad meist kindlasti ka „sõnajala õit“. Kes jaanitule seltskonnast esimesena helendava jaaniussi leidvat, sel aasta jagu õnne nautida.

Helendab ainult emasmardikas - temale pole lennuvõimet antud. Isasmardikast lennuvõimeline kosilane tuleb niisiis helendades ligi meelitada.

Jaanipärjast

Fotod Arne Ader

Harilik kellukas

Harilik kellukas

 

Harilik kellukas           Campanula patula

 

Pärimused kõnelevad: jaanitulelt tulles korjavad neiud „jaanipärja“ punumiseks üheksat sorti lilli, aga panevad pärja alles ristteel pähe. Tagasi vaadata ei tohtivat, kedagi kõnetada ega pöördumisele vastata ei või. Kodus pannakse jaanipärg padja alla, et juba unenäos oma tulevast näha…

Pööripäeva paiku Tuhu soos

Pildistas ja kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Võib uskuda, et soosse minnakse enamasti valminud marjade aegu, varemalt ehk juuli lõpus rabamurakaid korjama või septembris-oktoobris jõhvikale.

 

Murakamarjulisele jääbki mulje, et soo on üks väga vaikne koht ja ei näe ega kuule pea ühtki hingelist. Siis on tõesti vaikne aeg.


Millisena paistab soo välja suvise pööripäeva paiku, teavad need, kes on sinna sel ajal läinud.

Paari päeva eest käisin Lääne- ja Pärnumaa piirimail asuvas Tuhu soos, mis jääb Lihula-Paadrema tee äärde. 1,1 kilomeetri pikkusele laudteega matkarajale mahtus küllaga vaatamist. Kui auto kruusateel õiges kohas peatada, võib sealt otse astuda laudteele ja kohe algabki madalsoo – nii lihtsalt saab.

Suvine aialinnupäevik 22. juunil

Foto Arne Ader

Kõrkja-roolind

Kõrkja-roolind

Jaaniajal on pesitsemine aedades täies hoos. Linnulaulu jääb aga iga päevaga aina vähemaks, sest näljaste poegade kõrvalt ei jää selleks eriti aega. Pärast pesitsuskohast lahkumist pole ju ka territooriumi, mida teistele kuulutada.

Kuna jaaniajal oleme ka meie öösiti aktiivsemad, siis mängib see meile kätte mugava võimaluse kuulda mitmeid öölaulikuid. Seda enam, et kui mullu samal ajal laulsid öölinnud juba loiult, siis tänavu on öölaulikud hilise saabumise tõttu alles päris aktiivsed.

Tõrvanõmme mänd

Pildistas ja kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

See silmapaistev männijändrik elab Pärnumaal Tõstamaa-kandis Tõlli külas samanimelise talu juures künkal.

Erakordselt pahkliku jämeda tüve ja laiuva dekoratiivse võraga põlispuu meenutab kõige rohkem mände Günther Reindorffi kuulsalt joonistuselt "Sibeliuse Finlandia", millel kujutatud puud kasvavad aga tegelikult hoopistükkis Eesti ja Soome vahel asuval, Venemaale kuuluval Suursaarel.

 

Paarikümne aasta taguse mõõtmise andmetel on männivanal kõrgust 14 m ja tüve ümbermõõt 90 cm kõrguselt 453 cm.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.