juuni 2017

Kirjutas Rein Kuresoo

Fotod Arne Ader

Abruka salumets

Praegune metsaseadus ei sea raietele mingeid ajalisi piiranguid ja saed laulavad suvelgi lindudest üle. Ometi peaks teise karmi kirjatähe - kaitstavate loodusobjektide seaduse - järgi iga metsalinnu pesa hävitamine olema karistatav. Ju loodetakse, et metsamehe südametunnistus ei luba aprillist juulini puid langetada.

Rähnide pesaõõnsusi kasutab ka üliharuldane lendorav. Selle öise eluviisiga loomakese elluiäämine sõltub täielikult metsaomaniku tähelepanuvõimest ja südametunnistusest.

Foto Arne Ader

Juuniöine Pühajärv. Otepää

Põhjapoolkeral jääb pööripäev alati 20. või 21. juunile: toimub nn päikeseseisak ehk sel ajal on Maa telg kõige enam Päikese poole kaldu.

Täheteadlaste rehkenduste järgi algab kalendrisuvi 21. juunil, kell 7.25.

Muinaseestlastele oli pööripäev ehk leedopüha koos leedotulega äärmiselt märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt alles peale ristisõdijate Liivimaale saabumist.

„Liiwimaa kroonikas“ , aastal 1578, märgib kroonikakirjutaja Balthasar Russow eestlaste kommet pööripäeval tuletegemisega leedopüha tähistada, et selle asemel Jaanipäeval kirikus käia.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

18. juuni päikeseloojang

Nädala esimene pool oli jahe ja tuuline.

Esmaspäeval sadas peaaegu päev otsa hooti vihma ja ööpäevaseks sajusummaks kogunes 8 mm. Ka järgmisel päeval liikusid vihmapilved, kuid Jõgeval sadas vihma väga vähe. Esmaspäevast kolmapäevani jäid päevased maksimaalsed õhutemperatuurid 16...18 kraadi piiresse.

Tugevamate tuulepuhangute ajal ulatus tuule kiirus 10...15 m/s. Kolmapäevaks muutus ilm päikesepaisteliseks ja järgmine öö oli väga jahe. Õhus oli sooja ainult 3,7 °C ja maapinnal langes temperatuur null kraadi lähedale, rohul registreeriti ilmajaama juures -2,5 °C.

Kuna öö on lühike, siis külm taimedele kahju ei jõudnud teha. Järgmised ööd olid juba soojemad ja külmakraade ei esinenud ka rohul.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Alati ei sirgu pesas vaid kahe vanema järglased. Õvedel – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – võivad olla erinevad isad ning välistatud ei ole muna poetamine pessa ka võõra emaslinnu poolt. Seepärast võivad konkureerida vanemhoole pärast ühes pesakonnas lisaks õvedele ka järglased, kel viimati nimetatutega geneetilist sugulust ei ole.

Uuringud on näidanud, et õvede vaheline konkurents toidu mangumisel on seda väiksem mida suurem on nende geneetiline sugulus – pesakonna igal õvel on teistega sarnaseid geene ning isekas käitumine vähendaks isendi geenide levikut. Enda geenide levikut ei ole aga mõistlik takistada.

Kirjeldus ja video Mati Sepp

Video: LINK

Tihtilugu juhtub, et leiame loodusest loomakese, kes vajab Meie arvates “abi” või teisel juhul - ei peaks antud kohas üldsegi olema.

Enamasti lähtume emotsioonist, mida tekitab Meis leitud looma liik. Kui leiame rohu seest abitu metskitse talle. Tekkib tunne, et ta vaeseke ei saa kuidagi ilma Meie abita hakkama ja peame Ta metsast ära tooma. See on mõistagi täiesti vale arusaam.

Metskitse tall varjab ennast põhjusega rohus ja kitsetalle ema on läheduses närviliselt asja jälgimas ning lootuses, et inimesed ei leia Tema tallekest üles.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihane muneb iga päev ühe muna ning hauduma asub ta pärast viimase muna munemist. Tavaliselt on kurnas kümmekond muna. Kui munemisperioodil katab rasvatihane munad pesamaterjaliga kinni, siis haudumise ajal pesalt ära käies ta seda enam ei tee.

Veebikaamera vahendusel rasvatihase pesaelu jälgijad on ilmselt märganud, et emaslind hakkas munadel istuma päevi enne viimase muna munemist. Juba kolmanda muna munemise järel rasvatihane enam mune kinni ei katnud ning alates viienda muna munemisest võis emaslindu juba pidevalt pesal näha. Kokku munes rasvatihane pessa aga kaheksa muna. Kas see tähendab, et see emaslind hakkas mune hauduma enne kurna täitumist ja pojad kooruvad erinevatel aegadel?

Foto Arne Ader

Harilik viirpuu

Harilik viirpuu      Crataegus rhipidophylla

Eesti lääneosas kasvab looduslikult kümmekond viirpuu liiki.

Kasvukohtadeks metsalagendikud ja -servad, loopealsed või meie saartel kiviaedade veered. Mõned nendest liikidest ongi Eestis tekkinud ja levinud ehk nad ongi ainulaadsed maailmas. Sellisteks on Saaremaa viirpuu ja Viidumäe viirpuu.

Harilik viirpuu on nendest kõige tavalisem. Meil kasvavad viirpuud enamalt jaolt kõrge põõsana, harvemini madala puuna. Peavad lubjarikkast pinnasest ja avatud kasvukohast.

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kobras on langetanud puid

Üks raske küsimus on meie metsameestel veel lahti harutamata — mida teha kobrastega? Kas see usin puudelangetaja ja jõgede paisutaja on metsaomanike nuhtlus? Või on ta loodusharuldus, meie põhjamaise metsa ülioluline ja kallihinnaline sümbol? Meie praeguses Eesti looduses ilmselt mõlemat.

Tõele kõige lähemal on see, et me pole õppinud oma metsadesse tagasitulnud kobrastega toime tulema. Aga tuleb õppida. Seda peavad tegema nii riigiametnikud kui ka igaüks meist omaette.

On ju selge, et kui omanikul on neli hektarit metsa ja kobras ähvardab kolmandiku sellest nahka pista ja ülejäänud kahte kolmandikku üle ujutada, siis peab omanik küll olema äärmine looduskaitse- ja koprafanaatik, kui ta ei püüa midagi oma vara kaitseks ette võtta. Temast tuleb aru saada.

EOÜ annab teada

Ilmunud on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uus number.

Numbrist 2017-1 saab lugeda kolme põnevat lugu:

Mägi, M. Maaspesitsevate lindude pesarüüste taastatud Pärnu rannaniidul

Lanto, U. & Sild, E. Stressi mõju isaste laululindude laulu õppimisele

Viigipuu, R. & Tilgar, V. Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele

Ajakirja leiad: LINK

EOÜ annab teada

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja 2017. aasta teisest numbrist saab lugeda linnuhuviliste meelespeast ja kaldapääsukeste pereelust ning õpetatakse öölaulikuid määrama hääle järgi.

Topeltlehelt saab imetleda Looduse Aasta Foto 2017 parimaid linnufotosid. Samuti leiab teabelehest uudiseid Kotkaklubi kevadtalgutest, satelliitsaatjaga metsistest, tänavuse aasta linnu turteltuvi rahvusvahelisest kaitsekavast ja paljust muust.

Loe tiirutajat: LINK

Pildi napsas Sappheira, LK foorumist

Kotkapoegadel märkame väikest värvivahet

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Täna, homme saavad kotkapojad kümne päevasteks ehk koorusid vastavalt 7. ja 8. juunil.

Sulestiku järgi oksakirjus pesas on neid raske omavahel eristada. Täpselt ei tea, aga heledama sulestikuga tegelasel peaks täna esimesed kümme elupäeva täituma, tumedama sulestiku kandjal homme.

Isaslind Ivo saab pere toitmisega kenasti hakkama, emaslind Irma veedab enamuse ajast kotkatibude juures.

Pildi napsas Biker, LK foorumist

12. juunil olid viis muna emalinnu pesalt lahkudes veel sulgedega kaetud, kuid järgmisel päeval olid munad juba katmata

Rasvatihane           Parus major

Tänavune vilu kevad on rasvatihasedki hiljem pesitsema sundinud, aga põhjustest kirjutavad Teile lähemalt juba ornitoloogid.

Rasvatihaste on selline komme, et veel munemise ajal pesalt lahkuv emaslind katab munad sulgedega. Kui ta aga hauduma asub jäetakse munad pesapakust väljudes katmata ning nii juhtuski 13. juunil.

Pilt ja tekst Kristel Vilbaste

Video Mikk Sarv

Taimekast

Oleme Mikk Sarvega 2004. aastast õpetanud õpetajatele, kuidas õues õpetada. Kuidas lapsed saaksid vahetus keskkonnas kõigi meeltega õppida asju, mis neile eluliselt vajalikud on. Koostasime kunagi isegi nimekirja, 10 oskust, mis peaks laps üheteistkümnendaks eluaastaks selgeks saama. See algas tikutõmbamise oskusest ja lõppes keha kergendamise oskusega looduses. Kas olete neid oma lastele õpetanud?

Nüüd, kus alustasime Mikuga õuesõppe õpiku kokkupanemist ja mis peaks kirjastusele olema septembriks üle antud, siis otsime ehedaid näiteid elust, mida praktilise poole ülesannetesse lisada.

Ja vahel on nii, et kui midagi tegema hakkad, siis laob mingi kõrgem vaim Sulle justkui kandiku peal selliseid näiteid ette.

Video ja kirjeldus Mati Sepp

Video: LINK

Harilik nastik ehk nastik         Natrix natrix

Eestimaa looduses on oma fauna poolest fantastiliselt eksootiline ja Euroopa mõistes üsnagi ainulaadne.