juuni 2017

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Pakri poolsaare tipu parim külastamise aeg on just nüüd - kõik õitseb. Nii orhideed, anemoonid, piibelehed, toomingad kui sirelid. Teeme sel puhul ühe 5,8-kilomeetrise teekonna Pakri pangapealsel ja -alusel.

Alustame sealt, kus lõpeb asfalt - poolsaare tippu parklasse saab oma liikuri jätta ja peatuda pangaserval pisut ohtlikul ümaral vaateplatvormil, mille alt on juba meri pinna osaliselt tühjaks uuristanud. Avanevad vaated Suur- ja Väike-Pakritele. Pangapealne kruusatee viib esimese Pakri joani. See 6 meetrit kõrge juga on veerohkel aastaajal tegutsev, muul ajal kuiv.

Poolsaare tipust saab vaadata pilti virtuaalreaalsuses, kui juhtuvad olema VR prillid või nihutada tavalisel ekraanil hiirega erinevates suundades (klõpsa pildil):

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Metsisekana lehisepungi söömas / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Loo jutustab Heleri

Tihasepaar pesitseb postkasti kõrval ka tänavu (vaata alumist pilti)

Rasvatihane        Parus major

teadus.ee suvekooli kutse: 26.-27. augustil Käsmus plaanis „Tõde ja õigus“

Teadjad teavad tõde: teadus.ee suvekoole on toimunud 10 korda. Kaks aastat on subjektiiv-objektiivsetel põhjustel vahele jäänud. Nüüdki ei leidunud rahastajat. Sellises te ja õiguse olukorras on plaan korraldada suvekool ikkagi, ent kolme päeva asemel 2-päevane. Ja ikka Käsmu Meremuuseumis Aarne Vaigu kaitsva tiiva all.

Kuid sedapuhku igaühe kulu ja kirjadega, kaasa arvatud esinejad. Nii et tõeline kodanikualgatus. Pole oodata suurt tungi, nõnda siis korraldame loengud Meremuuseumi tagasaalis, nagu esimesel korral. Sinna mahub 50, maksimaalselt 60 inimest.

Videod salvestas Liz, LK foorumist

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Pealt paari nädalaselt hakkavad kurepojad endid jalule ajama ja eks ole sel muidugi kindlad põhjused ning vajadused.

Pildi napsas Seira, LK foorumist

…ongi kaks nokka toita

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Eile õhtust on kotkapesas kaks tibu. Kui esimene koorus 7. juunil, sai arvatud, et järgmise koorumiseni läheb veidi pikemalt: muneti ju 2, 5. ja 8. mail, siis eile õhtuks oli pesas juba kaks kotkavõsu.

Emaslind Irma oli segavad munakoored tõstnud pesaveertela , hoolitsevate vanalindude pakutav toit leiab isukad tarbijad. Kalapuudust ei paista olevat, isaslind Ivo saab seni, kui kotkapojad pisikesed üksinda pere toitmisega hakkama…

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tulipardi (Tadorna ferruginea) Eesti esmasleiu täpse kuupäeva kohta andmeid ei ole säilinud. Siiski on teada, et Karl Jakob Reinhold von Tiesenhausen oli lasknud ühe emaslinnu Lääne-Virumaal Selja rannikul 1869. aasta suvel. Linnust tegi topise kuulus ornitoloog Valerian Russow, kelle sünnist möödus tänavu 175 aastat, ning seda eksemplari säilitatakse Eesti Loodusmuuseumi kogus.

Fotod Arne Ader

Kullerkupud

Harilik kullerkupp        Trollius europaeus

Kullerkupud on väga paljudele lemmiklilled – kunstnikud jäädvustavad neid maalidele ja poeedid põiminud luureridadesse…

Tulikaliste hulka kuuluv kullerkupp eelistab kasvukohana niiskemaid niite ning puisniite, leida võime ka metsaveertest. Mandril tavaline, kuid harvemini leiame kullerkuppe meie saartelt.

Fotod Tiit Hunt, www.rmk.ee

29.apillil tehtud pilt 2017

Kuula kõre häälitsusi: LINK

Kõre ehk juttselg-kärnkonn         Epidalea calamita, varasem nimi Bufo calamita

Pildi napsas Riitta, LK foorumist

Emaslind Irma paari tunnise kotkapojaga

Kalakotkas           Pandion haliaetus

Veidi peale kella viit see juhtuski – kotkapoeg koorus. Järgmise koorujani võib minna paar päeva.

Veelkord: haudevältus kestis 38 päeva ja munad muneti pesasse 2, 5. ja 8. mail.

Pildi napsas Seira, LK foorumist

Veebipildi napsas Bea, LK foorumist

Foto Arne Ader

Lõopistrik kalakotka pesa uudistamas

Lõopistrik            Falco subbuteo

Ootame kalakotkaste, Irma ja Ivo pesa esimese tibu koorumist – haudutud on 38 päeva. Pesasse said munad 2, 5 ja 8 mail. Keda siis kalakotkaste kaamerast veel näha on saanud?

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kaasik

Kuni praeguse ajani on meie metsades intensiivselt tehtud valgustusraiet. Selle üsna kuluka raieviisi käigus kujundatakse välja okaspuupuistuid, eelkõige männikuid ja kuusikuid. Nii näiteks tuleb liiga viljakale kasvukohale külvatud puistust korraliku männimetsa saamiseks vähemalt kolm korda kogu võrsuv lehtpuu-uuendus maha raiuda. Ja tegelikult saab ühe korraliku männiku alles siis, kui sellist lehtpuu tõrjet tehakse kuus-seitse korda, eelpoolmainitule lisanduvad veel esimestel kasvuaastatel läbiviidavad kultuuri hooldamised.

Praegune metsaomanik ei saa endale enamasti selliseid kulusid lubada. Teiselt poolt pole võimalik valgustusraiest, kui väga efektiivsest tulevase metsa kujundamise viisist, ka täiesti loobuda. Mida siis teha?

Video salvestas Liz, LK foorumist

Sellise saagi püüdminegi on omaette kunsttükk…

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Meie kolm kurepoega on kahe nädalaseks sirgunud.

Ööseks nad enam vanalinnu alla nad ei mahu. Päevakski usaldatakse neid pesale üksi jätta.

Ega meil varem sellistvanalinnu poolt „suure haugi“ pesasse toomist polegi juhtunud nagu videost näha.

Ilmad lähevad soojemaks, vihmad siseveekogudes veeseisu tõstnud ja poegade toitmine nõuab juba mõlema vanalinnu usinat tegutsemist.