juuni 2017

Video ja kirjeldus Kairo Kiitsak

Põder          Alces alces

14. juuni õhtul käisin taas Simuna lähistel looduses jalutamas, lootes kohtuda mõne huvitava metsloomaga. Ilm oli seekord väga mõnus. Päike paistis ja taevas oli minimaalselt pilvi. Enne päikeseloojangut ei õnnestunud mul peale erinevate lindude kedagi erilist näha.

Fotod Arne Ader

Valge iminõges

Valge iminõges       Lamium album

Valge iminõgese taimed talvitusid osaliselt rohelist lehtedega. Päikeselistes kasvukohtades avanesid valged või kreemikad huulõied taime lehekaenlas juba mõne nädala eest. Noored, suvel kasvavad võsud puhkevad õitsele veel hilisügiselgi - oktoobris.

Valge iminõges kasvab meelsasti inimasustuse läheduses, põllupeenardel või jäätmaadel. Mitmeaastane taim paljuneb risoomi abil, moodustades võimalusel päris suuri kogumeid. Kuhu iminõges on sattunud, seal ta ka püsib.

Fotod Arne Ader

Ööbivad kuldnokad. Matsalu roostik

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Üldpildi saamiseks teeme väikese tagasivaate: 20. mai paiku võisime oma aedadest leida helesiniseid munakoori, kui meil kuldnokapuur ikka on. Juba juuni alul hakkasid lennuvõimestunud pojad pesakastidest lahkuma – liitutakse teiste noor- ja vanalindudega - algab hulguelu.

Parvedes toitutakse põldudel, rohumaadel , luhtadel. Ööbima siirdutakse roostikesse või põõsastikesse. See on õhtusel ajal omaette vaatepilt.

Paari-kolme nädala pärast võime oodata juba esimest vaherännet, aga sellest siis, kui oleme ajaga niikaugel.

Kirjutas ja pildistas Vello Keppart

Tasakaalus olev kliimakskooslus kujuneb aastatuhandetega ja Eestis saab seda näha eelkõige inimese poolt rikkumata (kuivendamata, raiumata) rabamassiivides. Laulasmaa rannamännikus näeb tõelisi põlispuid (300…400 aastased või vanemad), mis osalt on mattunud liivaluitesse ja ikkagi ellu jäänud. Liivasse uppunud võrast on kasvanud uued puudegrupid. Võrad ulatuvad nõmmemännikus maani ja neid laasida võra tõstmise eesmärgil, nagu on tehtud puhkekeskuses, on vanade puude välimuse ja männiku ilu rikkumine. Laulasmaa maastikukaitseala on vaid väike osa kogu põlisest rannamännikust. Ei ole siin eraldatud vääriselupaiku ega märgitud kaitsealuseid vanametsa liike looduskaitse kaardikihile.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnade kasvades väheneb keskkonna üheülbastumise tulemusena sealne liigirikkus. Seepärast on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka fülogeneetilisele mitmekesisusele ehk nii-öelda fülorikkusele, mis kätkeb lisaks liikide mitmekesisusele ka nende evolutsioonilist ajalugu.

Fülo- ja liigirikkuse vähenemine on omavahel seotud, iga liigi kadumisega jääme ilma ka mitmest miljonist aastast evolutsioonilisest pärandist. Suuremat mõju avaldab fülorikkusele aga tervete liigirühmade kadumine. Sellised linnakeskkonnaga mitte kohaneda suutnud liikide (näiteks röövlindude) kadumise mõju on seda suurem, mida kaugemal nad teineteisest evolutsiooniliselt asuvad.

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kuused ridades

Metsad on kas ühtlasemad, moodustades sobival maa-alal ühetaolisi laamu, või mitmekesisemad ja vahelduvamad. Tänapäeval on inimese osa metsakujundamisel suur. Kui ta raiub puistu osade kaupa ning istutab ja külvab hiljem raielankidele erinevaid puid, siis ta mitmekesistab metsa. Samal ajal loob ta ka üheliigilisi puistuid ja eelistab hooldusraiel üht liiki puid, muutes nii metsa ühetaolisemaks.

Ent mida vahelduvam on mets, seda paremini peab ta vastu kahjuritele. Just üheliigilistes kultuurides on putukakahjustused mõnel kahjuritele soodsal aastal ülisuured. Segametsas pole kahjuritel nii kerge levida ja niisuguses metsas elab ka rohkem kahjurite vaenlasi.

Ülekande võimaldavad Tele2 ja EENet
Sissejuhatus Margus Ots

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kassikakk        Bubo bubo

Suured linnud – pikk on haudeaeg ja pikalt veedetakse pesaelu. Kassikakkude pojad koorusid aprilli viimasel dekaadil ja haudeaeg kestis 35 päeva.

Videos näeme, kuidas emaslind hoiab saaki endale ja lõpus lendab söödavaga koos minema, et kakupoegi maapinnale meelitada – nälg on muidugi heaks abimeheks. Üleeile õhtul läks esimene noor kassikakk lendu ja tegutseb kusagil pesa lähistel maapinnal (vanalinnud on selleks kindlasti mingi sobiva koha valinud).

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kullerkupp

Esmaspäeval oli pilves ilm, sadas vihma ja sooja mõõdeti päeval ainult 14 kraadi.

Teisipäeval hakkas päike paistma ja termomeetrinäit tõusis varjus juba 22 kraadini. Kogu järgnev nädal kujunes soojaks. Päeviti ulatusid õhutemperatuurid 19...24 kraadini, öösiti langesid 6...13 kraadini.

Sadas sageli ja mõnel korral oli müristamist kuulda. Nädala sademete summaks kogunes Jõgeva ümbruses 25...32 mm. Kõige sajusem oli neljapäev, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 17-20 mm.

Põllud ja peenrad aias said pikka aega kestnud kuiva järel vihma poolt lõpuks ometi korralikult kastetud. Taimed, sh ka umbrohi, hakkasid jõudsalt kasvama.

Õunapuud lõpetasid õitsemise, sirelite õitseaeg jätkus. Marjapõõsastel olid rohelised marjad küljes.

Ornitoloogiaühing annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevad Raplamaal Valgul 2011. aastal / foto: EOÜ arhiiv 

Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suveseminar ehk suvepäevad toimuvad sel aastal 17.-18. juunil Läänemaal Pürksis. See on linnuhuviliste suurim kokkusaamine Eestis, mis toimub juba 21. korda. Suvepäevad on avatud kõigile huvilistele, osalemiseks ei pea olema ühingu liige.

Programmis on ettekanded Silma looduskaitseala lindudest ning Osmussaare loodusest ja inimestest. Toimuvad linnu- ja kultuuriretked. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Siit leiad programmi, registreerimisvormi, osalustasud jm olulise info. Registreeruda saab 15. juunini. Suvepäevadel osalemise eest saab tasuda kohapeal sularahas (Pürksis sularahaautomaati ei ole).

Video Kalle Pihelgas

Foto Tiit Hunt

Mudasema põhjaga merelaht - pole paremat kudekohta

Hõbekoger       Carassius auratus gibelio

Koetakse suve alul: eelistab mudasepõhjalisi veekogusid, kus koevad taimedele.

Võõrliik toodi meile 1948 aastal ja asustati Maardu ja Kahala järvedesse. Tänaseks koevad üle kümnekonnas järves ning riimveelistes lahtedes. Kohati on hõbekogred päris massiliseks muutunud.

Tavalisemad isendid on 15 kuni 25 sm pikkused, kaaludes paar-kolmsada grammi.

Video salvestas Kalle Pihelgas

Metssiga        Sus scrofa

Mõni kant Eesimaal on metssigadest täitsa tühi, mõnel pool neid veel on taudist ja jahtimisest hoolimata – see teeb rõõmu.

Teate vahendas www.linnuvaatleja.ee

Praeguseks on ka kõige hilisemad haudelinnud pesitsemisega alustanud ning on viimane võimalus Euroopa haudelindude levikuatlase 2013-2017 (http://www.ebba2.info/) andmete kogumisele kaasa aidata.

Euroopa haudelindude levikuatlase andmete kogumise keskkond Eestis on infosüsteem PlutoF, sisestatud andmestikku näeb eElurikkuse andmebaasis https://elurikkus.ut.ee/linnuatlas.

Linnuatlase andmete sisestamine ei ole keeruline – vaatlusandmeid andmebaasi sisestades tuleb pesitsusaegsetele vaatlustele vaid juurde lisada sobiv pesitsuskood.

Video ja pildi salvestas Bea, LK foorumist

Hommikune poegade söötmine

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Varahommikuselt videolt on näha, et kolmas muna (algul küll kala taga) on pesas.

Mis siis juhtus, et näeme pesas vaid kahte kotkapoega?

Video pani kokku Annely

Mäger        Meles meles

Suures mägralinnukus võib elada mitu peret, lisaks allüürnikud kas kährikute või rebaste näol.

Videol nähtavad noorloomad (kas nad enam noorloomad ongi?) on kena vaatepilt.

Teadmiseks, et mägra emasloomad sigivad suurelt jaolt üle aasta. Tänavused mägrapojad võivad olla kõige rohkem kolme kuu vanused. Videos nähtavad võivad olla möödunud aastal ilmavalgust näinud noorloomad (välimuse järgi ei oska kahjuks öelda) ja kindlasti juba suguvõimelised.

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Kaasik Süvahavval

Meie metsade näitel on raske lahti seletada, kuidas teha korralikku harvendusraiet. Järjepanu näeme pilti, kus mets on harvendusraie nime all muudetud mingiks katkutud harvikuks.

Tegelikult on harvendusraiet hästi väljakujunenud metsaosas vaja väga vähe teha ja seda vaid siis, kui see tõesti tõstab metsa väärtust. Sageli tuleb kaaluda, kas mõne võimaliku tihumeetri pärast üldse selle metsatüki rahu häirida.