juuni 2017

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Talgulised Altmetsal

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avas 18. talgusuve, mis on tänavu pühendatud metsaelule. Kõik huvilised saavad valida 18 eripärase talgureisi vahelt just endale sobivaima: www.talgud.ee

ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo sõnul pole loodustalguid metsas just sageli. “Metsa kui ökosüsteemiga on tihtilugu nii, et mida vähem inimene teda aitab, seda paremini ta säilib ja toimib. Parim viis metsaelu aitamiseks on lasta tal omasoodu areneda. Kuna aga viimasel ajal on inimeste huvi metsade vastu suur, siis teeme tänavusel talguaastal tavapärasest rohkem uudishimulikke metsapõikeid,” selgitas Kuresoo.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kui lindude laulu funktsiooni osas ollakse enamasti üksmeelel – laulmine on lihtsaim viis enesereklaamiks ja konkurentide hoiatamiseks - siis kevadist varavalges laulmist on seni seletatud mitmeti. Näiteks arvatakse, et tuulevaiksel hommikul, mil taustakohina puudumisel laul kaugemale levib, on lindudel tõhusam konkurente hoiatada ja partnereid meelitada. Ka on arvatud, et laulmisega „ahmivad“ isaslinnud varahommikust jahedat õhku, kuna see jahutab suguorganeid ja kaitseb sugurakke ülekuumenemise eest.

7.-10. juunini toimub Tartu loodusfestival, mis väärtustab linna kui loodussõbralikku elukeskkonda. Nelja päeva jooksul toimuvad üle linna loodusretked, õpitoad ja kohtumisõhtud. Esimest korda on festivalil ka kultuuriprogramm, mille raames saab vaadata kuut eriilmelist loodusfilmi ning nautida kontserti botaanikaaias.

Peakorraldaja Karin Pai sõnul on loodusfestival sõnumiga üritus, mis püüab inspireerida inimesi linnaloodust väärtustama ning märkama, kes on meie looduslikud naabrid. “Kuigi esmapilgul ei pruugi linnas elavate liikide rohkus silma jääda, võib loodust kohata väga kummalistes kohtades”, kommenteerib Pai. Festivali üritused on ühtaegu nii meelelahutuslikud kui harivad, andes ka praktilisi oskusi, kuidas linnas enda ümber mõnusam ja loomulikum elukeskkond luua.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Taliraps täisõitsengus

Nädala algas sooja päevaga ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeval 21,5 kraadini. Eelnev öö oli pilves ja sadas veidi vihma, minimaalne õhutemperatuur alla 13 kraadi ei langenud.

Järgnevalt läks aga ilm järsult külmaks. Teisipäeva öö oli nii külm, et varahommikul oli rohi hallast valge. Minimaalne temperatuur langes maapinna lähedal rohul -5, mulla kohal -1 kraadini. Õhus ja mullapinnal sel ööl külma ei esinenud.

Temperatuurirežiim jäi normist madalamaks kogu ülejäänud nädala kestel. Mitmel ööl regitreeriti rohu kohal külmakraade, mulla kohal jäid termomeetrinäidud plusspoolele.

Suvekodu aias pildistas Olle Koert

Alul tekib küsimus, kelle pesa…

Hall-kärbsenäpp            Muscicapa striata

Hall-kärbsenäpid saabuvad meile enamalt jaolt mai teisel poolel. Pesa ehitatakse valmis nelja, viie päevaga emaslinnu valitud kohta (st just paras aeg, suvitajate töönädala ajal) ja neid võib leida kõige kummalisematest kohtadest. Pesamaterjali valik sõltub sellest, mida ümbruskonnas leida on.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Suula on Põhja-Atlandi merelind, vaid tormide poolt kantuna võib mõni nõrkenud isend harva kaugemale sisemaale sattuda. Just nii sattus siia ka Eesti esmasleid – vigastatud noore suula leidis Otto Mardiste pärast tormi Pärnumaalt Vändra lähedalt Massu küla põllult 4. oktoobril 1956. aastal. Leitud lind suri mõned päevad hiljem ning temast tehtud topist saab juba aastaid vaadata Tartu ülikooli loodusmuuseumi püsiekspositsioonis.

Foto Arne Ader

Koiduliblikas

Koiduliblikas            Anthocharis cardamines

Külm kevad, mis eelmise nädalaõpu soojadega hakkas varasuveks muutuma on tagasi kevadajas.

Ka lilbikakevad on kehvavõitu. Kohata võime nukkudena talvitunud, esimese põlvkonna koorunud koiduliblikaid. Liblikate uurijad tõdevad, et ebasobiva kevade korral võivad nukkunud liblikavastsed koorumise aasta võrra edasi lükata - hämmastav liikide alalhoidlikus.

Telefonipilt Kristel Vilbaste

Mets-tähthein

Mets-tähthein         Stellaria holostea

 

Mets-tähtheinad kasvavad tihti suurte kogumikena ja nii hakkavad juba nädala jagu lageraietel maanteel veerejatale silma.

Tavaline taim, kes tahab arenemiseks häid valgustingimusi: kasvukohtadeks lehtpuistud, salukuusikud, puisniidud, põõsastikud aga ka pargid.

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Männikasvud

Ja ongi käes aeg metsa rajama hakata. Kõik see nõuab küll kulutusi, aga need saavad kunagi kuhjaga tasutud. Üheks lahenduseks on muidugi taimede ja seemne toome puukoolist, kuid väiksematel aladel saab katsetada ka odavamaid ja looduse seisukohalt sobivamaid võimalusi.

Kõige parem on uue metsa rajamiseks kasutada võimalikult lähedalt pärit puutaimekesi ja seemet, mis tagab kõige parema sobivuse. Ka võib istutusmaterjali osaliselt või täles ulatuses ise kasvatada, kuid ka selleks on vaja seemet Kui aga ümbruskonnast pole midagi võtta, siis tuleb kasutada kontrollitud omadustega materjali.

Mõnikord on laialehiste puude läheduses tihedalt isekülvi, sealt saab osa välja kaevata ning eemale istutada. Ka kuuse puhul on see otstarbekas.

Kristel Vilbaste vastne raamat

Eesti asub Läänemere kaldal ja me oleme mererahvas. Meremänge mängides saab nii aktiivselt puhata, liikuda kui rahvapärimust tundma õppida. Mängu käigus kujundatakse väärtushinnanguid ja lihvitakse koostöö- ning suhtlemisoskust, tekib aukartus vee ees. Meremänge võib mängida nii pere kui sõpruskonnaga. Sobiva mängu leiab endale igas vanuses mängija.

Video Urmas Kärdi

…video lõpus saate kokku lugeda

Rebane ehk punarebane          Vulpes vulpes

Selline on sageli rebaste pesapaik: kiviaiad, kännukuhjad, sageli mägralinnak, oma kaevatu jääb tavaliselt lihtsamaks koopaks.

Enamasti on rebastel neli kuni viis kutsikat, videos nähtav rebasemamma on tõeliselt viljakas.

Foto Arne Ader

Rasvatihase poeg peale pesast väljalendu

Juuni, suvine talvekuu on jälle käes! Nõnda ka kibekiire pesitsusaeg. Rahetormidest ja külmast ilmast hoolimata peavad linnud oma poegadele toitu leidma ja nad rasketes oludes üles kasvatama. Ja ega see lihtne ei ole.

Saabuval nädalavahetusel soovitan kindlasti teha aias väike ringkäik või uurimisretk (sõltuvalt aia suurusest!) ja selgitada välja, kes on pesast lahkunud ja kes alles alustab. Mis see Eesti keskmine seis siis praegu on?

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Austria linnuvaatleja Otto Samwald saatis linnuharulduste komisjonile Pärnumaal Pikla tiikide juures nädal tagasi, 25. mail tehtud foto Põhja-Euroopasse harva eksivast kõnnu-pääsujooksurist (Glareola pratincola).

Kõnnu-pääsujooksur. 25.05.2017, Pikla tiigid, Pärnumaa / foto: Otto Samwald

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Meie kurepesasse on jäänud kolm kurepoega.

Emaslind kõrvaldas nõrgaks jäänud kurepoja pesast kell 18.18. Kas oli tegu lihtsalt väheareneud noorlinnuga või mõne tõve ehk parasiitidega, mis võib olla ohuks ülejäänud kurepoegade ellujäämisele? See jääbki meil teadmatuks.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Sinikael-part          Anas platyrhynchos

Emaslind on oma suure perekonna üksikhooldaja ja peab andma järeltulevale põlvele edasi kogu oma elutarkuse.