juuni 2017

Teate vahendas www.linnuvaatleja.ee

Praeguseks on ka kõige hilisemad haudelinnud pesitsemisega alustanud ning on viimane võimalus Euroopa haudelindude levikuatlase 2013-2017 (http://www.ebba2.info/) andmete kogumisele kaasa aidata.

Euroopa haudelindude levikuatlase andmete kogumise keskkond Eestis on infosüsteem PlutoF, sisestatud andmestikku näeb eElurikkuse andmebaasis https://elurikkus.ut.ee/linnuatlas.

Linnuatlase andmete sisestamine ei ole keeruline – vaatlusandmeid andmebaasi sisestades tuleb pesitsusaegsetele vaatlustele vaid juurde lisada sobiv pesitsuskood.

Video ja pildi salvestas Bea, LK foorumist

Hommikune poegade söötmine

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Varahommikuselt videolt on näha, et kolmas muna (algul küll kala taga) on pesas.

Mis siis juhtus, et näeme pesas vaid kahte kotkapoega?

Video pani kokku Annely

Mäger        Meles meles

Suures mägralinnukus võib elada mitu peret, lisaks allüürnikud kas kährikute või rebaste näol.

Videol nähtavad noorloomad (kas nad enam noorloomad ongi?) on kena vaatepilt.

Teadmiseks, et mägra emasloomad sigivad suurelt jaolt üle aasta. Tänavused mägrapojad võivad olla kõige rohkem kolme kuu vanused. Videos nähtavad võivad olla möödunud aastal ilmavalgust näinud noorloomad (välimuse järgi ei oska kahjuks öelda) ja kindlasti juba suguvõimelised.

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Kaasik Süvahavval

Meie metsade näitel on raske lahti seletada, kuidas teha korralikku harvendusraiet. Järjepanu näeme pilti, kus mets on harvendusraie nime all muudetud mingiks katkutud harvikuks.

Tegelikult on harvendusraiet hästi väljakujunenud metsaosas vaja väga vähe teha ja seda vaid siis, kui see tõesti tõstab metsa väärtust. Sageli tuleb kaaluda, kas mõne võimaliku tihumeetri pärast üldse selle metsatüki rahu häirida.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Pakri poolsaare tipu parim külastamise aeg on just nüüd - kõik õitseb. Nii orhideed, anemoonid, piibelehed, toomingad kui sirelid. Teeme sel puhul ühe 5,8-kilomeetrise teekonna Pakri pangapealsel ja -alusel.

Alustame sealt, kus lõpeb asfalt - poolsaare tippu parklasse saab oma liikuri jätta ja peatuda pangaserval pisut ohtlikul ümaral vaateplatvormil, mille alt on juba meri pinna osaliselt tühjaks uuristanud. Avanevad vaated Suur- ja Väike-Pakritele. Pangapealne kruusatee viib esimese Pakri joani. See 6 meetrit kõrge juga on veerohkel aastaajal tegutsev, muul ajal kuiv.

Poolsaare tipust saab vaadata pilti virtuaalreaalsuses, kui juhtuvad olema VR prillid või nihutada tavalisel ekraanil hiirega erinevates suundades (klõpsa pildil):

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Metsisekana lehisepungi söömas / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Loo jutustab Heleri

Tihasepaar pesitseb postkasti kõrval ka tänavu (vaata alumist pilti)

Rasvatihane        Parus major

teadus.ee suvekooli kutse: 26.-27. augustil Käsmus plaanis „Tõde ja õigus“

Teadjad teavad tõde: teadus.ee suvekoole on toimunud 10 korda. Kaks aastat on subjektiiv-objektiivsetel põhjustel vahele jäänud. Nüüdki ei leidunud rahastajat. Sellises te ja õiguse olukorras on plaan korraldada suvekool ikkagi, ent kolme päeva asemel 2-päevane. Ja ikka Käsmu Meremuuseumis Aarne Vaigu kaitsva tiiva all.

Kuid sedapuhku igaühe kulu ja kirjadega, kaasa arvatud esinejad. Nii et tõeline kodanikualgatus. Pole oodata suurt tungi, nõnda siis korraldame loengud Meremuuseumi tagasaalis, nagu esimesel korral. Sinna mahub 50, maksimaalselt 60 inimest.

Videod salvestas Liz, LK foorumist

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Pealt paari nädalaselt hakkavad kurepojad endid jalule ajama ja eks ole sel muidugi kindlad põhjused ning vajadused.

Pildi napsas Seira, LK foorumist

…ongi kaks nokka toita

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Eile õhtust on kotkapesas kaks tibu. Kui esimene koorus 7. juunil, sai arvatud, et järgmise koorumiseni läheb veidi pikemalt: muneti ju 2, 5. ja 8. mail, siis eile õhtuks oli pesas juba kaks kotkavõsu.

Emaslind Irma oli segavad munakoored tõstnud pesaveertela , hoolitsevate vanalindude pakutav toit leiab isukad tarbijad. Kalapuudust ei paista olevat, isaslind Ivo saab seni, kui kotkapojad pisikesed üksinda pere toitmisega hakkama…